Enne kui te eksamiks õppima hakkate, tasub kontrollida, kas te peate seda üldse tegema. Keeleseadus loetleb mitu olukorda, kus tasemeeksamit ei nõuta – ja kõige sagedasem neist on lihtsalt see, et teil on juba olemas paber, mis sama asja tõendab.
Eestikeelne kool või ülikool: lõputunnistus asendab eksamit
See on kõige selgem erand ja see ei nõua ühtegi avaldust.
Keeleseaduse kohaselt tõendab eestikeelse õppega põhikooli, keskkooli või ülikooli lõpetanu keeleoskust lõputunnistus.
Kui te lõpetasite eestikeelses õppes kooli või ülikooli, siis tasemeeksamit teilt ei küsita – esitate lõputunnistuse. Tähele tuleb panna sõna eestikeelse õppega: määrav ei ole see, kus kool asus, vaid mis keeles õppetöö toimus.
Kõrghariduse puhul on üks nüanss, mis paljudel üle libiseb
Kõrghariduse osas on seaduses kaks lõiget ja nende koosmõju üllatab enamikku.
Keeleseaduse § 26 lõige 3 sätestab, et eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles kõrghariduse. § 26 lõige 4 lisab, et haridus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimus eesti keeles.
Esimene tingimus on seega maht: vähemalt 60 protsenti õppetööst eesti keeles. Teine tingimus on aste, ja just siin tekib probleem. Kõrgharidus omandatakse bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppes, mille eestikeelse õppe maht on piisav, et inimene omandaks õppe vältel tööks vajaliku eesti keele oskuse. Magistriõpe on kõrgharidusõppe teine aste, mille õppemaht on väiksem ja kus iseseisval tööl on suurem osakaal.
Praktikas tähendab see järgmist:
- Eestikeelne bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõpe – vabastab.
- Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe eesti keeles – vabastab, sest eestikeelse õppetöö osakaal on seal piisav.
- Ainult eestikeelne magistriõpe, kui bakalaureuseõpe oli mõnes muus keeles – ei vabasta.
Viimane rida on see, mille pärast inimesed eksamile tulevad: eesti keeles kaitstud magistrikraad üksi ei anna alust tasemeeksamist vabastamiseks, kui bakalaureuseõpe toimus teises keeles. Kui te olete selles olukorras, siis registreerumine käib tavakorras.
Enne 1. juulit 2008 tehtud eksam kehtib edasi
Kui teil on vanast süsteemist alg-, kesk- või kõrgtaseme tunnistus, siis uuesti eksamile minema ei pea. Keeleseaduse kohaselt ei pea enne 1. juulit 2008 eesti keele tasemeeksami sooritanud inimesed keeleeksameid uuesti tegema, ja nende tunnistused loetakse vastavaks uue süsteemiga.
| Vana tunnistus | Loetakse vastavaks |
|---|---|
| Algtase | B1-tase |
| Kesktase | B2-tase |
| Kõrgtase | C1-tase |
Sama kehtib ka enne seda kuupäeva eestikeelse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetanute kohta. Kui teie eesmärk on kodakondsus, siis nõutav tase on B1 – vana algtaseme tunnistus katab selle ära.
65 aastat ja vanem: vabastus esseest, mitte eksamist
Seda erandit loetakse sageli valesti, nii et see väärib täpset sõnastust.
Vähemalt 65-aastane Eesti kodakondsust taotlev isik on B1-taseme keeleeksamil vabastatud kirjutamistestist (esseest). Ta peab sooritama eksamil kolm osa: kuulamis-, lugemis- ja rääkimisosa.
Vabastus puudutab ainult kirjutamisosa ja ainult B1-taset ning ainult kodakondsuse taotlejat. Eksam ise jääb: kuulamine, lugemine ja rääkimine tuleb teha. Et seda võimalust kasutada, tuleb registreerimisavaldusel valida variant „B1-tase* (65 a ja vanem kodakondsuse taotleja)“ – tavalise B1 valimine tähendab, et te kirjutate ka essee.
Pange tähele, mida see punktidega teeb. Tavalisel eksamil annab iga osa 25 punkti ja lävend on 60 protsenti ilma ühegi nullita. Kolme osaga eksamil arvutatakse tulemus kolme osa pealt – aga see tähendab ka seda, et iga osa kaal on suurem ja ühe osa nurjumine on raskem.
Terviseseisund: eritingimused või täielik vabastus
Kui terviseseisundi tõttu pole võimalik eksamit üldises korras sooritada, saab taotleda eksami sooritamise ulatuse ja viisi muutmist. Otsuse teeb eksameid korraldava asutuse moodustatud eksperdikomisjon ja see ei ole automaatne – komisjon võib taotluse rahuldada täielikult, osaliselt või jätta rahuldamata.
Eritingimustena on nimetatud muu hulgas: eksam väiksemas grupis või individuaalselt; lisaaeg ülesannete lahendamiseks; vabastus nendest osaoskustest, mille sooritamist puue ei võimalda; eksamiosade järjestuse muutmine. Komisjoni otsusega võib lubada ka muid mõistlikke erisusi.
Siin on lause, mis tasub enne taotluse kirjutamist läbi lugeda:
Eritingimusi kohaldatakse vähimas vajalikus mahus ja iga eksamisooritaja individuaalset eripära sh tervislikku seisundit arvestades. Eritingimused ei tohi luua põhjendamatuid eeliseid ning on suunatud ainult sooritaja vahetust erivajadustest tuleneva mõju tasandamisele.
Täielikult vabastatakse eksamist mõõduka, raske või sügava vaimse alaarengu korral; pimekurtuse korral; pimeduse korral ehk kui nägemisteravus on 0.05–0 või koos korrektsiooniga paremini nägeval silmal vähem kui 0.12. Üldjuhul vabastatakse eksamist ka püsiva psühhiaatrilise või neuroloogilise seisundi korral, mille kaasuvaks sümptomiks on kognitiivsete funktsioonide laiaulatuslik pöördumatu kahjustus ning kõne ja keele omandamise võimetus või spetsiifiline kommunikatsioonikahjustus koos püsiva kõne ja keele omandamise võimetusega. Otsuse aluseks on seisundi kliiniline ja funktsionaalne kirjeldus koos funktsionaalse prognoosiga.
Tähtaeg, mis otsustab, kas jõuate järgmisele eksamile
Eritingimuste või vabastuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus, ja ajastus on jäik:
- Eksperdikomisjon koguneb eksamile eelneva kuu esimesel nädalal.
- Avaldus tuleb esitada hiljemalt kaks nädalat enne komisjoni koosolekut.
Lugege neid kahte rida koos: tegelik tähtaeg on umbes kuu ja pool enne eksamit, mitte paar nädalat. Avaldusele tuleb lisada raviarsti või eriarsti tõend, epikriis, ekspertiisiakt, kognitiivsete funktsioonide uuringu tulemus või muu dokument, millest nähtub tervislik seisund ja selle põhjuslik seos eksami sooritamise tingimustega, ning koopia isikut tõendavast dokumendist. Kui avalduse esitab notariaalselt volitatud esindaja, siis ka esindamist tõendav dokument.
Arstlikud tõendid peavad avaldajal olemas olema originaalidena – meditsiiniasutuse plangil, väljaandja allkirja ja templiga; elektroonsed tõendid väljaandja digiallkirjaga. Avalduse esitamisel piisab pabertõendi koopiast.
Kui ükski erand ei kehti
Siis on see tavaline eksam ja kõik tavalised reeglid: neli osaoskust, 100 kaalutud punkti, lävend 60 protsenti ja ükski osa ei tohi olla null. Tunnistusel ei ole teie täpset protsenti, vaid vahemik ja üks sõna iga osaoskuse kohta. Mida eksam teilt küsib, saate teada enne kui registreerute – tee läbi tasuta proovieksam ja vaadake, milline osa teid praegu läbi kukutaks.