See on küsimus, mida küsitakse enne eksamile registreerumist, ja vastus on lühem kui kardetakse: B1 on nõutav tase ja sellest piisab. Kodakondsuse seadus räägib igapäevasest eesti keele oskusest, mis vastab vähemalt keeleseaduses sätestatud B1-tasemele. B2 ega C1 ei anna taotlusele eelist — need on vajalikud muudel põhjustel, näiteks ametikohal, kus keelenõue on kõrgem.
Nii et küsimus ei ole tegelikult tasemes. Küsimus on selles, et keeleeksam on üks tingimus mitmest, ja inimene, kes B1 ära teeb ja arvab, et asi on tehtud, avastab ülejäänud nimekirja alles taotlust täites.
Mis on lisaks keeleeksamile nõutav
Politsei- ja Piirivalveamet loetleb täiskasvanu naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlemisel järgmised tingimused:
- eelnev Eestis elamine kaheksa aastat, millest vähemalt viis aastat püsivalt;
- pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus;
- registreeritud elukoht Eesti rahvastikuregistris;
- püsiv legaalne sissetulek;
- eesti keele tasemeeksami sooritamine;
- Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamine;
- lojaalsus Eesti riigile.
Kahest eksamist räägitakse tavaliselt ühe hingetõmbega, aga need on eri asutuste eri eksamid, eri päevadel, eri ülesehitusega. Keeleeksam on neljaosaline tasemeeksam. Põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksam on valikvastustega teadmiste eksam — meil on selle kohta eraldi lehekülg koos küsimuste pangaga, sest see on kaks eksamit, mitte üks.
Kes keeleeksamist vabastatakse
Üks erand on lai ja seda ei teata piisavalt: keeleeksamit ei nõuta inimeselt, kes on omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse eesti keeles. See ei ole hinde ega aasta küsimus — loeb õppekeel. Kui olete eesti keeles kooli või ülikooli lõpetanud, on keeleoskus taotluse mõttes tõendatud ja eksamile minek ei anna midagi juurde.
Teine erand puudutab vanust. Kodakondsuse taotleja eksami ja tasemeeksami ühitamise kord vabastab vähemalt 65-aastase taotleja B1-eksami kirjutamise osast: sooritada tuleb kuulamine, lugemine ja rääkimine. See on kolm osa nelja asemel, mitte lihtsam eksam — ülejäänud kolme osa lävend ei muutu.
Mida 60% tegelikult tähendab
Tasemeeksam loetakse sooritatuks, kui saadakse vähemalt 60% võimalikust punktisummast ja ükski osaoskus ei ole null punkti. Teine pool sellest reeglist teeb tööd, mida esimene ei tee: 85% kolmes osas ja null neljandas ei ole sooritatud eksam. Just nii kukutakse läbi rääkimise osas — mitte sellepärast, et keel oleks kehv, vaid sellepärast, et osa jäeti vahele või ei julgetud rääkima hakata.
| Osa | Mida hinnatakse | Null punkti tähendab |
|---|---|---|
| Kirjutamine | Kirjalik tekst etteantud olukorras | Eksam on läbi kukutud |
| Kuulamine | Salvestuste mõistmine | Eksam on läbi kukutud |
| Lugemine | Tekstide mõistmine | Eksam on läbi kukutud |
| Rääkimine | Suuline osa eksamineerijaga | Eksam on läbi kukutud |
Kõige kasulikum asi, mida enne registreerumist teha, on seega mitte hinnata oma üldist taset, vaid leida üles see osa, mis teid läbi kukutaks. B1 proovieksam annab tulemuse osade kaupa ja kohe.
Eksam on tasuta ja toimub kord kvartalis
Riiklik tasemeeksam ei maksa midagi. Eksamid toimuvad kord kvartalis Tallinnas, Tartus, Narvas ja Jõhvis; Pärnus kaks korda aastas, märtsis ja septembris, kui registreerub vähemalt 12 inimest. Tulemused avalikustatakse hiljemalt 40 päeva pärast eksami toimumist, ja see arv on kodakondsuse taotlejale olulisem kui enamikule teistele: kui taotlus on seotud tähtajaga, tuleb need 40 päeva tagantjärele plaani sisse arvestada, mitte ette loota. Eksamipäevad ja registreerumise tähtajad on eksamiaegade lehel.
Eksamile tuleb kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument — ID-kaart, pass või elamisluba. Ilma selleta eksamiruumi ei lasta ja järgmine võimalus on järgmine kvartal.