Kaks inimest võivad mõlemad saada 55 punkti ja üks neist on eksami sooritanud, teine mitte. Põhjus ei ole hindamises, vaid selles, et tasemeeksamid ei kasuta omavahel ühist skaalat. A2 eksami eest on võimalik saada 80 punkti, B1 ja C1 eest 100, ja B2 tulemust ei avaldata punktides üldse.
Lävend on protsent, mitte punktiarv
Reegel on kõigil neljal tasemel sõnastatud ühtemoodi: eksam loetakse sooritatuks, kui eksaminand on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osa tulemus ei tohi olla 0 punkti. Ainus asi, mis tasemete vahel muutub, on see, kui suur on võimalik punktisumma, millest seda 60% arvutatakse.
| Tase | Kokku | Osa kohta | Vaja sooritamiseks |
|---|---|---|---|
| A2 | 80 punkti | 20 punkti | 48 punkti |
| B1 | 100 punkti | 25 punkti | 60 punkti |
| B2 | ei avaldata punktides | 25% lõpptulemusest | 60% lõpptulemusest |
| C1 | 100 kaalutud punkti | 25 punkti | 60 punkti |
B2 rida ei ole puudulik info, vaid see, kuidas Harno selle taseme tulemust ise kirjeldab: kõik neli osaoskust on võrdse kaaluga ja iga osaoskus annab maksimaalselt 25% lõpptulemusest. Kui te näete kuskil B2 kohta kindlat punktisummat, siis on see keegi, kes on B1 numbri ühe taseme võrra edasi kopeerinud.
Eksam loetakse sooritatuks, kui testitav on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osa tulemus ei tohi olla 0 punkti.
Toorpunkt ei ole punkt
Eksamitööl on kaks arvu. Esimene on toorpunktid – mitu õiget vastust või mitu hindamispunkti te ülesannete eest tegelikult saite. Teine on kaalutud punktid, mis lähevad tulemusse. Iga osaoskus kaalutakse ümber nii, et selle osa kaal oleks võrdne teistega, ja toorpunktide arv on igal osal erinev.
| B1 osa | Toorpunktid | Kaalutud | Üks toorpunkt on väärt |
|---|---|---|---|
| Kirjutamine | 20 | 25 | 1,25 punkti |
| Kuulamine | 30 | 25 | 0,83 punkti |
| Lugemine | 33 | 25 | 0,76 punkti |
| Rääkimine | 20 | 25 | 1,25 punkti |
See tabel on kogu artikli praktiline osa. B1 kirjutamises on kaks ülesannet ja kokku 20 toorpunkti, millest esimene ülesanne annab 8 ja teine 12. Lugemises on 33 küsimust. Üks hindamispunkt kirjutamises liigutab teie lõpptulemust seega umbes poolteist korda rohkem kui üks õige vastus lugemises – ja kirjutamises ei ole küsimust, mille te lihtsalt ära tunnete.
C1-tasemel on jaotus sarnane, aga arvud teised: kirjutamine 24 punkti (12 + 12), kuulamine 27, lugemine 34, rääkimine 20 – kõik kaalutakse 25 punktiks. Mida rohkem on osal toorpunkte, seda vähem kaalub üks üksik vastus.
Null ühes osas on null kogu eksamil
60% arvutatakse kogusummast, nii et nõrgem osa saab tugevama arvelt üle elada. Ainult mitte täiesti. Kujutage ette B1 tulemust 25 + 25 + 25 + 0: see on 75 punkti sajast ehk 75%, viisteist protsendipunkti üle lävendi, ja eksam on ikkagi sooritamata. Null ühes osaoskuses tühistab kogu ülejäänud töö.
Praktikas tähendab see üht asja: mitte ühtegi osa ei tohi tühjaks jätta. Rääkimistestile mitte ilmumine või kirjutamislehe tühjalt äraandmine ei ole 25 punkti kaotus, vaid kogu eksami kaotus.
Kolm arvu, mida tasub meeles pidada
- 60% – lävend, kõigil tasemetel sama.
- 0 – keelatud tulemus ükskõik millises osas, ükskõik kui hea on kogusumma.
- 45% – täiesti eraldi piir, mis ei puuduta sooritamist, vaid seda, kui kaua peate järgmise katseni ootama. Sellest on juttu artiklis alla 45 protsendi ja kuue kuu ooteaeg.
Punktide teadmine ei muuda teie keeleoskust, aga muudab seda, kuidas te harjutate. Kui teate, et kirjutamise toorpunkt kaalub rohkem, siis teate ka, kuhu panna see viimane nädal. Oma punktijaotuse näete B1 prooviteste tehes osaoskuste kaupa, mitte ühe koondarvuna, ja tulemuse avalikustamise ajast räägib eraldi artikkel.