Kirjutamisosa on ainus osaoskus, kus eksaminand peab ise tekste looma, ja ainus, kus tulemust mõjutab otseselt see, kas nõutav pikkus sai kätte. Ülesandeid on igal tasemel kaks – see ei muutu A2-st C1-ni. Muutub aeg, žanr ja sõnade arv.
Kaks ülesannet, neli taset
| Tase | Aeg | Esimene ülesanne | Teine ülesanne |
|---|---|---|---|
| A2 | 30 min | Andmete kirjutamine visiitkaardilt, vähemalt 25 sõna | Teade, lühisõnum või kutse – või loovtekst etteantud teemal, vähemalt 30 sõna |
| B1 | 35 min | Küsimustiku täitmine (10 küsimust) või teade, kutse, kaart – umbes 50 sõna | Jutt etteantud teemal või isiklik kiri, umbes 100 sõna |
| B2 | 80 min | Poolametlik või mitteametlik kiri, umbes 140 sõna | Lähteandmetele toetuv kokkuvõte koos oma arvamusega või arutlev tekst, umbes 180 sõna |
| C1 | 90 min | Üldistav kokkuvõte jooniste või tabelite põhjal, umbes 180 sõna | Arvamuslugu või arvamus, 220–260 sõna – mitte rohkem |
Tähele tasub panna kahte asja. Esiteks on C1 teise ülesande pikkus ainus, mille juures Harno kirjutab välja ka ülemise piiri: 220–260 sõna, mitte rohkem. Mujal on nõue alumine piir. Teiseks kasvab aeg palju järsemini kui sõnade arv – B2 annab 80 minutit umbes 320 sõna jaoks, B1 annab 35 minutit umbes 150 sõna jaoks. Kõrgemal tasemel ei oodata kiiremat kirjutamist, vaid kirjutist, mis on läbi mõeldud.
Mitu punkti kirjutamisosa annab
Kirjutamistest ei anna igal tasemel ühepalju toorpunkte, aga lõpptulemuses on tema kaal igal pool neljandik.
- B1: 20 toorpunkti, millest esimene ülesanne annab 8 ja teine 12. Need kaalutakse lõpptulemuses 25 punktiks.
- C1: 24 punkti, 12 kummagi ülesande eest, mis kaalutakse 25 punktiks.
- B2: Harno ei avalda B2 kohta punktisummat – kõik osaoskused on võrdse kaaluga ja iga osaoskus annab maksimaalselt 25% lõpptulemusest.
- A2: kogu testi eest on võimalik saada 80 punkti ja iga osa annab 20 punkti.
Kuna toorpunktid kaalutakse ümber, ei ole iga punkt võrdne. B1 kirjutamisosa teeb 20 toorpunktist 25 punkti, mis tähendab, et üks kirjutamispunkt kaalub rohkem kui üks lugemisvastus. Kuidas see arvutus täpselt käib, on kirjas artiklis mitu punkti on vaja tasemeeksami sooritamiseks.
Mustand ei ole vastus
See on reegel, mis võtab igal eksamil kellegi punktid ära. Eksamivihikus on mustandileht ja seda on lubatud kasutada, aga hinnatakse ainult seda teksti, mis on kirjutatud eksamivihikusse selleks ette nähtud kohta.
Mustandileht on mõeldud eksaminandile märkmete tegemiseks, mitte töö vormistamiseks. Poolikuks jäänud kirjutamisülesande hindamisel mustandit arvesse ei võeta.
Praktikas tähendab see, et terve, viimistletud tekst mustandil ja pooleli jäänud tekst vihikus annab selle, mis on vihikus. Seetõttu on ajaplaneerimine kirjutamisosas tähtsam kui üheski teises osaoskuses: ümberkirjutamine võtab B2 ja C1 pikkade tekstide juures kümme minutit või rohkem ja see aeg peab olema algusest peale arvestatud.
Mida hindaja vaatab
C1 puhul on hindamisalused kõige täpsemalt lahti kirjutatud: arvesse läheb kolm aspekti – ülesande täitmine (teksti vastavus ülesandele, info asjakohasus), teksti ülesehitus ja sidusus (loogilisus, vormistus ja teksti pikkus) ning keelekasutus (sõnavara ulatus ja täpsus, grammatika, õigekiri, stiil). B2 kirjade juures nimetab Harno kaks aspekti: ülesande täitmine ja keelekasutus.
Kaks piirangut on kirjas ainult C1 juures ja need on kerged kahe silma vahele jätta. Esimeses ülesandes, mis on jooniste põhjal koostatud kokkuvõte, ei oodata omapoolseid kommentaare ega arvamusi – kirjutise adressaat on avalikkus ja toon neutraalne. Teises ülesandes ei tohi sisu kalduda isiklikule pinnale, isegi kui teema seda justkui kutsuks.
Mida sellega ettevalmistuses teha
Kirjutamisosa on osaoskus, mille puhul harjutamine ilma tagasisideta töötab kõige halvemini: sõnade arv ja aeg saab kodus kätte, aga see, kas ülesanne on täidetud, mitte lihtsalt kirjutatud, vajab kedagi, kes vastuse üle loeb. Kui tase on valitud, tasub harjutada täpselt oma taseme kahe ülesande ja täpselt oma taseme ajaga – B1 eksam, B2 eksam ja C1 eksam nõuavad eri žanre ja B2 ning C1 juures ka eri registrit.
Ülejäänud kirjaliku osa ajakava – mis järjekorras osad tulevad ja millal suuline osa algab – on artiklis kui kaua kestab eesti keele tasemeeksam.