Keeleproov

Try B2 exam questions free — 20 per part, with the answers

No account needed. Answer them here, see the correct answer straight away, and get your score against the real 60% pass line.

Free sample

20 practice questions from each part, with answers, free. None of them is in the free diagnostic. An Essentials or Mastery pass for this level opens the whole bank.

KAUGTÖÖ EI TÜHJENDANUD LINNU, KUID MUUTIS VÄIKELINNU Kui kaugtöö Eestis laialt levima hakkas, ennustati kiiresti, et Tallinn hakkab tühjenema ja inimesed kolivad maale. Nii lihtsalt ei läinud. Rahvastikuregistri andmed näitavad, et pealinna elanike arv on püsinud stabiilne, kuid muutus on toimunud mujal – väikelinnades, mis asuvad pealinnast poolteise tunni sõidu kaugusel. Rakvere, Paide ja Viljandi on saanud juurde inimesi, kes käivad kontoris kaks või kolm korda nädalas. Nende jaoks ei ole oluline mitte kaugus kilomeetrites, vaid see, kui usaldusväärne on ühendus. Viljandi kinnisvaramaakleri sõnul küsivad ostjad tänapäeval esimese asjana interneti kiiruse ja alles seejärel maja seisukorra kohta. Kohalikele omavalitsustele on see kahe teraga mõõk. Uued elanikud toovad maksutulu, kuid nad ei kasuta kohalikke teenuseid nii, nagu volikogud lootsid. Paide abilinnapea tunnistab, et osa peresid jätab lapsed endiselt pealinna kooli ja käib ka perearsti juures Tallinnas. Maksutulu laekub, aga side kogukonnaga jääb nõrgaks. Samal ajal on tekkinud probleem, millele keegi ei osanud valmistuda. Väikelinnade üürikorterite hinnad on tõusnud nii kiiresti, et kohalikud noored pered ei jõua neid enam üürida. Nii juhtus Viljandis, kus haigla otsis aasta jooksul tulutult kahte õde – töökoht oli olemas, elamispinda mitte. Uuringu autorid rõhutavad, et kaugtöö mõju hindamiseks on veel vara. Muutus on kestnud liiga lühikest aega ja suur osa kolijatest võib mõne aasta pärast tagasi liikuda. Selge on aga see, et planeerimine, mis lähtub ainult rahvaarvust, jääb tänases olukorras hätta.
  1. #1 · mcq

    Mis ei läinud nii, nagu alguses ennustati?

  2. #2 · mcq

    Millised väikelinnad on inimesi juurde saanud?

  3. #3 · mcq

    Mille kohta küsivad ostjad maakleri sõnul kõigepealt?

  4. #4 · mcq

    Miks on uued elanikud omavalitsustele kahe teraga mõõk?

  5. #5 · mcq

    Mis takistas Viljandi haiglal õdesid tööle võtta?

  6. #6 · mcq

    Milline on uuringu autorite seisukoht?

MIS SAI TASUTA BUSSIST? Kui pealinn tasuta ühistranspordi kasuks otsustas, lubati kaks tulemust: autosid jääb kesklinnas vähemaks ja vähem kindlustatud inimeste liikuvus kasvab. Aastaid hiljem võib öelda, et teine lubadus täitus, esimene mitte. Liiklusloenduste järgi ei vähenenud autode arv kesklinna tänavatel märgatavalt. Uuringud näitasid, et inimesed, kes autot kasutasid, jätkasid selle kasutamist ka siis, kui buss oli tasuta. Autolt bussile ei viinud üle mitte pileti hind, vaid aeg. Seal, kus bussirada rajati ja sõiduaeg lühenes, kasvas sõitjate arv ka nendel liinidel, kus pilet endiselt maksis. Teine mõju oli seevastu selge. Eakad, töötud ja väikese sissetulekuga pered hakkasid rohkem liikuma. Suurenes just selliste sõitude arv, mida varem lihtsalt ei tehtud: visiidid perearsti juurde, ametiasutusse või sugulaste poole linna teises otsas. Sotsiaaltöötajad kirjeldavad seda kui vaikset, kuid tuntavat muutust igapäevaelus. Rahaline pilt on keerulisem, kui kumbki pool tunnistada tahab. Piletitulu kadus, kuid samal ajal kasvas linna tulubaas, sest tasuta sõidu saamiseks tuli end pealinna elanikuks registreerida. Kriitikud ütlevad, et sama raha eest oleks saanud tihendada väljumisi ja osta uusi busse, mis oleks autojuhte rohkem mõjutanud. Tänane arutelu ei käi enam selle üle, kas pilet peaks olema tasuta, vaid selle üle, mida ühistranspordilt üldse oodata. Kui eesmärk on sotsiaalne, siis on meede toiminud. Kui eesmärk on liiklust vähendada, tuleb raha suunata sinna, kus sõiduaeg lüheneb.
  1. #1 · mcq

    Milline lubadus artikli järgi ei täitunud?

  2. #2 · mcq

    Mis pani inimesi autolt bussile üle minema?

  3. #3 · mcq

    Mida näitas sõitjate arvu kasv tasulistel liinidel?

  4. #4 · mcq

    Milliseid sõite hakati juurde tegema?

  5. #5 · mcq

    Miks kasvas linna tulubaas?

  6. #6 · mcq

    Mille üle käib artikli järgi tänane arutelu?

DIGIRIIK EI TOHI JÄTTA KEDAGI UKSE TAHA Meile meeldib korrata, et Eestis saab riigiga asju ajada diivanilt lahkumata. See on tõsi ja see on saavutus. Aga iga kord, kui mõni amet sulgeb oma viimase leti, kaob koos sellega ka võimalus küsida elavalt inimeselt, mida see lause vormil tähendab. Mina ei kirjuta seda nostalgiast. Ma olen viimase aasta jooksul aidanud oma ema täita nelja erinevat taotlust ja iga kord jäi ta kinni mitte tehnika, vaid keele taha. Ta oskab nutitelefoni kasutada. Ta ei oska vastata küsimusele, kas ta soovib andmete töötlemiseks anda nõusoleku kolmandatele isikutele. Ausalt öeldes ei oska ka mina. Siin peitub põhiline arusaamatus. Digilõhet kirjeldatakse tavaliselt seadmete ja oskuste kaudu: kellel on arvuti, kes oskab parooli vahetada. Tegelik lõhe on aga arusaamises. Vorm, mis eeldab, et kasutaja tunneb ametlikku sõnavara, ei ole ligipääsetav ka siis, kui see avaneb igas telefonis. Mulle vastatakse tavaliselt, et abi saab helistades. Olen proovinud. Nõustaja oli viisakas ja asjatundlik, kuid ta luges ette sama teksti, mis ekraanil oli. Kui tekst on arusaamatu, ei tee selle ettelugemine seda selgemaks. Lahendus ei ole kallis ega keeruline. Kirjutagem vormid lihtsas eesti keeles, katsetagem neid inimestega, kes ei tööta ametiasutuses, ja jätkem igasse maakonda vähemalt üks koht, kus saab tulla kohale. Digiriik, mis on uhke oma efektiivsuse üle, peaks suutma kanda ka seda kulu.
  1. #1 · mcq

    Mis autori sõnul koos viimase leti sulgemisega kaob?

  2. #2 · mcq

    Mille taha jäi autori ema tema sõnul kinni?

  3. #3 · mcq

    Kuidas autor digilõhet määratleb?

  4. #4 · mcq

    Miks ei aidanud autorit telefoninõustaja?

  5. #5 · mcq

    Millist lahendust autor pakub?

  6. #6 · mcq

    Milline on autori üldine hoiak digiriigi suhtes?

„KEELT EI ÕPITA KURSUSEL, VAID KURSUSE VAHEL“ Keeleõpetaja Marika Tamm on kaheksa aastat õpetanud eesti keelt täiskasvanutele Ida-Virumaal. Rääkisime temaga sellest, miks tasemeeksam nii paljudele korduvalt ebaõnnestub. Teie õpilased on enamasti töötavad täiskasvanud. Mis on nende suurim takistus? Kõige sagedamini aeg, aga mitte nii, nagu arvatakse. Probleem ei ole selles, et neil poleks kaks korda nädalas kaks tundi. Probleem on selles, et ülejäänud nädalal ei puutu nad eesti keelega kokku üldse. Keelt ei õpita kursusel, vaid kursuse vahel. Kas eksam on teie meelest liiga raske? Ei ole. See on täpselt nii raske, nagu tase nõuab. Mida ma kriitiliselt vaatan, on ettevalmistus. Inimene tuleb kursusele, teeb kaks aastat tööd ja siis näeb eksamivormi esimest korda eksamipäeval. See on nagu autojuhtimise õppimine ilma linnas sõitmata. Mida te soovitate? Kõigepealt tehke näidiseksam ausalt läbi, ajaga. Mitte selleks, et hinnet saada, vaid selleks, et aru saada, kus aeg otsa saab. Teiseks: kirjutamine. Kõik kardavad rääkimist, aga punktid kaovad kirjutamises, sest sealt ei saa vastust ümber sõnastada ega käega näidata. Kas kodune keel mõjutab tulemust? Mõjutab, aga vähem kui motiivi selgus. Minu kõige kiiremad õppijad olid need, kes teadsid täpselt, milleks neil keelt vaja on – ametikõrgendus, kodakondsus, lapse kool. Kes tuli, sest tööandja saatis, see jäi tavaliselt pooleli. Mida te sooviksite, et riik teisiti teeks? Rohkem harjutusvõimalusi väljaspool klassiruumi. Keelekohvikud, vabatahtlik töö, praktika. Tunde on Eestis piisavalt. Puudu on olukordi, kus keelt peab päriselt kasutama.
  1. #1 · mcq

    Milles seisneb õpetaja sõnul õpilaste ajaprobleem?

  2. #2 · mcq

    Mida õpetaja eksami raskuse kohta arvab?

  3. #3 · mcq

    Millega võrdleb õpetaja eksamivormi esmakordset nägemist eksamipäeval?

  4. #4 · mcq

    Miks soovitab õpetaja teha näidiseksami ajaga?

  5. #5 · mcq

    Miks kaovad punktid õpetaja sõnul just kirjutamises?

  6. #6 · mcq

    Kes jäi õpetaja kogemuse põhjal tavaliselt pooleli?

0 answered in this section

What's inside the B2 bank — 600 items

  • Grammar440
  • Reading50
  • Listening50
  • Writing24
  • Speaking36

To pass the exam you need at least 60% of the total points, and no part may score 0.

You have read 100 sample questions. The other 500 open with a pass.

B2 level overview · Dates · Guides