Try B2 exam questions free — 20 per part, with the answers
No account needed. Answer them here, see the correct answer straight away, and get your score against the real 60% pass line.
Free sample
20 practice questions from each part, with answers, free. None of them is in the free diagnostic. An Essentials or Mastery pass for this level opens the whole bank.
KAUGTÖÖ EI TÜHJENDANUD LINNU, KUID MUUTIS VÄIKELINNU
Kui kaugtöö Eestis laialt levima hakkas, ennustati kiiresti, et Tallinn hakkab tühjenema ja inimesed kolivad maale. Nii lihtsalt ei läinud. Rahvastikuregistri andmed näitavad, et pealinna elanike arv on püsinud stabiilne, kuid muutus on toimunud mujal – väikelinnades, mis asuvad pealinnast poolteise tunni sõidu kaugusel.
Rakvere, Paide ja Viljandi on saanud juurde inimesi, kes käivad kontoris kaks või kolm korda nädalas. Nende jaoks ei ole oluline mitte kaugus kilomeetrites, vaid see, kui usaldusväärne on ühendus. Viljandi kinnisvaramaakleri sõnul küsivad ostjad tänapäeval esimese asjana interneti kiiruse ja alles seejärel maja seisukorra kohta.
Kohalikele omavalitsustele on see kahe teraga mõõk. Uued elanikud toovad maksutulu, kuid nad ei kasuta kohalikke teenuseid nii, nagu volikogud lootsid. Paide abilinnapea tunnistab, et osa peresid jätab lapsed endiselt pealinna kooli ja käib ka perearsti juures Tallinnas. Maksutulu laekub, aga side kogukonnaga jääb nõrgaks.
Samal ajal on tekkinud probleem, millele keegi ei osanud valmistuda. Väikelinnade üürikorterite hinnad on tõusnud nii kiiresti, et kohalikud noored pered ei jõua neid enam üürida. Nii juhtus Viljandis, kus haigla otsis aasta jooksul tulutult kahte õde – töökoht oli olemas, elamispinda mitte.
Uuringu autorid rõhutavad, et kaugtöö mõju hindamiseks on veel vara. Muutus on kestnud liiga lühikest aega ja suur osa kolijatest võib mõne aasta pärast tagasi liikuda. Selge on aga see, et planeerimine, mis lähtub ainult rahvaarvust, jääb tänases olukorras hätta.#1 · mcq
Mis ei läinud nii, nagu alguses ennustati?
The article says the capital was predicted to empty out, yet registry data show its population held steady: «Tallinna elanike arv ei hakanud vähenema». Remote work itself did spread widely, so that is not the prediction that failed.
#2 · mcq
Millised väikelinnad on inimesi juurde saanud?
The second paragraph says plainly that the change happened in towns an hour and a half's drive from the capital: «Need, kuhu pealinnast jõuab poolteise tunniga». Industry, ports and the border are never mentioned.
#3 · mcq
Mille kohta küsivad ostjad maakleri sõnul kõigepealt?
The agent says buyers ask first about internet speed and only then about the state of the house: «Interneti kiiruse kohta». The condition of the house is in the text, but explicitly in second place.
#4 · mcq
Miks on uued elanikud omavalitsustele kahe teraga mõõk?
The double-edged sword is explained in the very next sentence: the new residents bring tax revenue but do not use local services - «Nad maksavad makse, kuid ei kasuta kohalikke teenuseid». The opposite option reverses what the text says.
#5 · mcq
Mis takistas Viljandi haiglal õdesid tööle võtta?
Of the Viljandi hospital the text says the job existed but the housing did not: «Sobivat elamispinda ei leidunud». Qualifications, pay and vacancies are never named as the obstacle.
#6 · mcq
Milline on uuringu autorite seisukoht?
The last paragraph says the shift has lasted too short a time and many movers may return: «Mõju hindamiseks on veel vara». That is also why calling the change irreversible does not fit.
MIS SAI TASUTA BUSSIST?
Kui pealinn tasuta ühistranspordi kasuks otsustas, lubati kaks tulemust: autosid jääb kesklinnas vähemaks ja vähem kindlustatud inimeste liikuvus kasvab. Aastaid hiljem võib öelda, et teine lubadus täitus, esimene mitte.
Liiklusloenduste järgi ei vähenenud autode arv kesklinna tänavatel märgatavalt. Uuringud näitasid, et inimesed, kes autot kasutasid, jätkasid selle kasutamist ka siis, kui buss oli tasuta. Autolt bussile ei viinud üle mitte pileti hind, vaid aeg. Seal, kus bussirada rajati ja sõiduaeg lühenes, kasvas sõitjate arv ka nendel liinidel, kus pilet endiselt maksis.
Teine mõju oli seevastu selge. Eakad, töötud ja väikese sissetulekuga pered hakkasid rohkem liikuma. Suurenes just selliste sõitude arv, mida varem lihtsalt ei tehtud: visiidid perearsti juurde, ametiasutusse või sugulaste poole linna teises otsas. Sotsiaaltöötajad kirjeldavad seda kui vaikset, kuid tuntavat muutust igapäevaelus.
Rahaline pilt on keerulisem, kui kumbki pool tunnistada tahab. Piletitulu kadus, kuid samal ajal kasvas linna tulubaas, sest tasuta sõidu saamiseks tuli end pealinna elanikuks registreerida. Kriitikud ütlevad, et sama raha eest oleks saanud tihendada väljumisi ja osta uusi busse, mis oleks autojuhte rohkem mõjutanud.
Tänane arutelu ei käi enam selle üle, kas pilet peaks olema tasuta, vaid selle üle, mida ühistranspordilt üldse oodata. Kui eesmärk on sotsiaalne, siis on meede toiminud. Kui eesmärk on liiklust vähendada, tuleb raha suunata sinna, kus sõiduaeg lüheneb.#1 · mcq
Milline lubadus artikli järgi ei täitunud?
The opening says the second promise was kept and the first was not, and the first was fewer cars: «Autode arv kesklinnas ei vähenenud». Mobility did grow, so that promise was kept.
#2 · mcq
Mis pani inimesi autolt bussile üle minema?
The text puts it directly: what moved people from car to bus was not the fare but the time - «Sõiduaja lühenemine». The fare is precisely what did not work.
#3 · mcq
Mida näitas sõitjate arvu kasv tasulistel liinidel?
Ridership grew even on lines where the fare remained, so the conclusion is «Et hind ei olnud peamine takistus». The growth itself shows free travel was not harmful.
#4 · mcq
Milliseid sõite hakati juurde tegema?
The third paragraph says the growth was in trips that simply had not been made before: «Reise, mida varem ei tehtud». The examples - doctor, authority, relatives - are not commutes or night trips.
#5 · mcq
Miks kasvas linna tulubaas?
The tax base grew because free travel required registering as a resident of the capital: «Inimesed registreerisid end linna elanikuks». No state subsidy or fare rise is mentioned.
#6 · mcq
Mille üle käib artikli järgi tänane arutelu?
The closing paragraph says the debate is no longer about the fare but about what public transport is for: «Mida ühistranspordilt oodata». The free ticket is exactly the question the text says is behind us.
DIGIRIIK EI TOHI JÄTTA KEDAGI UKSE TAHA
Meile meeldib korrata, et Eestis saab riigiga asju ajada diivanilt lahkumata. See on tõsi ja see on saavutus. Aga iga kord, kui mõni amet sulgeb oma viimase leti, kaob koos sellega ka võimalus küsida elavalt inimeselt, mida see lause vormil tähendab.
Mina ei kirjuta seda nostalgiast. Ma olen viimase aasta jooksul aidanud oma ema täita nelja erinevat taotlust ja iga kord jäi ta kinni mitte tehnika, vaid keele taha. Ta oskab nutitelefoni kasutada. Ta ei oska vastata küsimusele, kas ta soovib andmete töötlemiseks anda nõusoleku kolmandatele isikutele. Ausalt öeldes ei oska ka mina.
Siin peitub põhiline arusaamatus. Digilõhet kirjeldatakse tavaliselt seadmete ja oskuste kaudu: kellel on arvuti, kes oskab parooli vahetada. Tegelik lõhe on aga arusaamises. Vorm, mis eeldab, et kasutaja tunneb ametlikku sõnavara, ei ole ligipääsetav ka siis, kui see avaneb igas telefonis.
Mulle vastatakse tavaliselt, et abi saab helistades. Olen proovinud. Nõustaja oli viisakas ja asjatundlik, kuid ta luges ette sama teksti, mis ekraanil oli. Kui tekst on arusaamatu, ei tee selle ettelugemine seda selgemaks.
Lahendus ei ole kallis ega keeruline. Kirjutagem vormid lihtsas eesti keeles, katsetagem neid inimestega, kes ei tööta ametiasutuses, ja jätkem igasse maakonda vähemalt üks koht, kus saab tulla kohale. Digiriik, mis on uhke oma efektiivsuse üle, peaks suutma kanda ka seda kulu.#1 · mcq
Mis autori sõnul koos viimase leti sulgemisega kaob?
The opening says that with the last counter goes the chance to ask a live person what a line on the form means: «Võimalus küsida elavalt inimeselt selgitust». Applications can still be filed; the text does not dispute that.
#2 · mcq
Mille taha jäi autori ema tema sõnul kinni?
The author says plainly that the mother was stopped not by the technology but by the language, adding that she can use a smartphone: «Keele taha». Technology is precisely what was not the obstacle.
#3 · mcq
Kuidas autor digilõhet määratleb?
The author says the digital divide is usually described through devices and skills, but the real gap is in understanding: «Arusaamise kaudu». The devices-and-skills option is exactly the definition being argued against.
#4 · mcq
Miks ei aidanud autorit telefoninõustaja?
The adviser was polite and competent but read out the same text that was on the screen: «Nõustaja luges ette sama teksti». Politeness and language were not the problem.
#5 · mcq
Millist lahendust autor pakub?
The closing paragraph makes three proposals: plain Estonian, testing with real people, and one walk-in place per county: «Vormid lihtsas keeles kirjutada ja kohapealsed kohad säilitada». Going back to paper is not demanded.
#6 · mcq
Milline on autori üldine hoiak digiriigi suhtes?
The author calls the digital state an achievement in the second sentence and closes by demanding specific fixes: «Ta peab seda saavutuseks, kuid nõuab parandusi». Sharp criticism in a column does not mean the writer approves of nothing.
„KEELT EI ÕPITA KURSUSEL, VAID KURSUSE VAHEL“
Keeleõpetaja Marika Tamm on kaheksa aastat õpetanud eesti keelt täiskasvanutele Ida-Virumaal. Rääkisime temaga sellest, miks tasemeeksam nii paljudele korduvalt ebaõnnestub.
Teie õpilased on enamasti töötavad täiskasvanud. Mis on nende suurim takistus?
Kõige sagedamini aeg, aga mitte nii, nagu arvatakse. Probleem ei ole selles, et neil poleks kaks korda nädalas kaks tundi. Probleem on selles, et ülejäänud nädalal ei puutu nad eesti keelega kokku üldse. Keelt ei õpita kursusel, vaid kursuse vahel.
Kas eksam on teie meelest liiga raske?
Ei ole. See on täpselt nii raske, nagu tase nõuab. Mida ma kriitiliselt vaatan, on ettevalmistus. Inimene tuleb kursusele, teeb kaks aastat tööd ja siis näeb eksamivormi esimest korda eksamipäeval. See on nagu autojuhtimise õppimine ilma linnas sõitmata.
Mida te soovitate?
Kõigepealt tehke näidiseksam ausalt läbi, ajaga. Mitte selleks, et hinnet saada, vaid selleks, et aru saada, kus aeg otsa saab. Teiseks: kirjutamine. Kõik kardavad rääkimist, aga punktid kaovad kirjutamises, sest sealt ei saa vastust ümber sõnastada ega käega näidata.
Kas kodune keel mõjutab tulemust?
Mõjutab, aga vähem kui motiivi selgus. Minu kõige kiiremad õppijad olid need, kes teadsid täpselt, milleks neil keelt vaja on – ametikõrgendus, kodakondsus, lapse kool. Kes tuli, sest tööandja saatis, see jäi tavaliselt pooleli.
Mida te sooviksite, et riik teisiti teeks?
Rohkem harjutusvõimalusi väljaspool klassiruumi. Keelekohvikud, vabatahtlik töö, praktika. Tunde on Eestis piisavalt. Puudu on olukordi, kus keelt peab päriselt kasutama.#1 · mcq
Milles seisneb õpetaja sõnul õpilaste ajaprobleem?
The teacher says outright that the problem is not the number of lessons but that for the rest of the week the students meet no Estonian at all - «Nad ei puutu keelega kokku väljaspool kursust». Short courses and getting to class are what she sets aside at once.
#2 · mcq
Mida õpetaja eksami raskuse kohta arvab?
The question assumes the exam is too hard, but the teacher rejects the assumption: it is exactly as hard as the level requires - «See vastab taseme nõuetele». What she looks at critically is the preparation instead.
#3 · mcq
Millega võrdleb õpetaja eksamivormi esmakordset nägemist eksamipäeval?
The comparison is learning to drive without ever driving in town - «Autojuhtimise õppimisega ilma linnas sõitmata». The other three are comparisons of the same shape, but they are not in the text.
#4 · mcq
Miks soovitab õpetaja teha näidiseksami ajaga?
The mock exam is done against the clock to find out where the time runs out, and the teacher says plainly it is not for a mark - «Et mõista, kus aeg otsa saab». A mark is precisely what she rules out.
#5 · mcq
Miks kaovad punktid õpetaja sõnul just kirjutamises?
Points are lost in writing because there you cannot rephrase the answer or point with your hand - «Seal ei saa vastust ümber sõnastada ega käega näidata». The number of tasks, the marker and the time are not in that passage.
#6 · mcq
Kes jäi õpetaja kogemuse põhjal tavaliselt pooleli?
Those who dropped out were the ones who came because the employer sent them - «Need, kes tulid tööandja saatmisel». Citizenship is, on the contrary, an example of the clear motive that made learning faster.
What's inside the B2 bank — 600 items
- Grammar440
- Reading50
- Listening50
- Writing24
- Speaking36
To pass the exam you need at least 60% of the total points, and no part may score 0.
You have read 100 sample questions. The other 500 open with a pass.