Try B2 exam questions free — 20 per part, with the answers
No account needed. Answer them here, see the correct answer straight away, and get your score against the real 60% pass line.
Free sample
20 practice questions from each part, with answers, free. None of them is in the free diagnostic. An Essentials or Mastery pass for this level opens the whole bank.
1. ülesanne · plays twice
Pre-recorded AI narration (Estonian neural voices). The transcript is under the player — the real exam gives you none.
Transcript
Saatejuht: Meie stuudios on toiduteadlane Kadri Lepp. Te olete uurinud, kui palju toitu Eesti kodudes ära visatakse. Kui suur see number on? Kadri Lepp: Keskmine leibkond viskab aastas ära umbes sada kakskümmend kilo söögikõlblikku toitu. Rõhutan sõna söögikõlblik – siia ei ole arvestatud koori ega konte. Saatejuht: Mis on peamine põhjus? Kadri Lepp: Inimesed ütlevad tavaliselt, et toit rikneb. Aga kui me palusime peredel nädal aega päevikut pidada, selgus midagi muud. Kõige rohkem visati ära toitu, mida osteti pakkumise pealt. Kolm ühe hinnaga tundub soodne, kuid kolmandat pakki ei jõua keegi ära süüa. Saatejuht: Kas kuupäevade märgistus segab? Kadri Lepp: Segab, ja rohkem kui arvatakse. Paljud ei erista „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ tähendust. Esimene on kvaliteedi, teine ohutuse märge. Meie uuringus ei osanud iga kolmas vastaja vahet selgitada. Kohupiim, mille „parim enne“ oli eile, läheb prügikasti, kuigi see on täiesti korras. Saatejuht: Mida te soovitate? Kadri Lepp: Üks lihtne asi, mis päriselt töötab: planeerige ostunimekiri pärast külmkapi avamist, mitte enne. Ja ärge ostke nädalavahetuseks toitu kolmeks päevaks, kui te reedel juba teate, et laupäeval olete külas. Saatejuht: Kas kauplused peaksid midagi muutma? Kadri Lepp: Minu meelest peaks suurpakendite kõrval alati olema väike pakend, ka siis, kui selle kilohind on suurem. Praegu sunnitakse üksi elavat inimest ostma pere koguses.
#1 · mcq
Kui palju söögikõlblikku toitu viskab keskmine leibkond aastas ära?
The scientist stresses the word edible: peel and bones are not counted, and the figure is «Umbes 120 kilo». The smaller figures would be right only if waste were included.
#2 · mcq
Mida päevikuuuring peamise põhjusena näitas?
The question is about the diary study, not about what people say. They said food spoils, but a week of diaries showed otherwise - «Pakkumise pealt ostetud toitu ei jõuta ära süüa».
#3 · mcq
Mille vahel ei osanud iga kolmas vastaja vahet teha?
One respondent in three could not explain the difference between the two markings - «„Parim enne“ ja „kõlblik kuni“». Wholesale and retail pricing and organic food are not touched on in the interview.
#4 · mcq
Mida tähendab „kõlblik kuni“ teadlase selgituse järgi?
The scientist splits the two markings: the first is about quality, the second about safety. The second is asked for - «Ohutusmärget». The quality marking belongs to the other one.
#5 · mcq
Millal soovitab teadlane ostunimekirja koostada?
The advice is about order, which makes it easy to reverse on hearing - «Pärast külmkapi avamist». Writing the list before opening the fridge is exactly the opposite advice.
#6 · mcq
Mida peaksid kauplused teadlase arvates tegema?
The proposal is to add, not to remove, and it holds even at a higher price per kilo - «Pakkuma alati ka väikest pakendit». The scientist does not demand an end to offers.
3. ülesanne · plays twice
Pre-recorded AI narration (Estonian neural voices). The transcript is under the player — the real exam gives you none.
Transcript
Juht: Arutame täna nelja päeva töönädalat. Stuudios on ettevõtja Raul Mets ja ametiühingu esindaja Helen Saar. Raul, teie ettevõte katsetas seda aasta. Raul Mets: Katsetasime ja jätkame, aga ma tahan kohe öelda, et see ei ole kingitus. Me lühendasime nädalat, palk jäi samaks, ja vastu ootasime, et sama töö saab tehtud. Enamasti sai. Koosolekute arv langes poole võrra ja see üksi andis meile terve päeva. Helen Saar: Just see osa mind muretsebki. Kontoris saab koosolekuid kaotada. Aga õde haiglas ei saa patsienti poole kiiremini hooldada. Kui me räägime lühemast nädalast ainult kontoris, siis me suurendame lõhet. Raul Mets: Nõus, et see ei sobi kõigile. Kuid ma ei nõustu, et tootmises ei ole midagi teha. Meil on ka tsehh ja seal me lihtsalt palkasime juurde. Kulu kasvas, käive kasvas rohkem. Helen Saar: Teie suutsite palgata. Avalikus sektoris ei ole seda raha ega inimesi. Minu mure ei ole idee, vaid see, et seda hakatakse nõudma sektorites, kus see tähendab lihtsalt sama tööd nelja päevaga – ehk pikemaid päevi ja rohkem väsimust. Juht: Kas te leiate mingi ühisosa? Helen Saar: Leiame. Katsetada tuleb, aga mõõta tuleb tervist, mitte ainult tootlikkust. Raul Mets: Sellega olen täiesti nõus. Ja lisaksin, et katse peab kestma vähemalt aasta. Kolme kuuga näete te ainult vaimustust.
#1 · mcq
Mida Raul Metsa ettevõttes vastu oodati?
The shorter week was no gift: pay stayed the same and what was expected in return was «Sama töö valmimist». The extra hiring happened later in the workshop, not in the office, and was not the expectation.
#2 · mcq
Mis andis ettevõttele tervelt ühe päeva?
A whole day came from one change, and it is named with a figure: meetings halved - «Koosolekute arvu vähenemine». Software, remote work and the lunch break are not discussed.
#3 · mcq
Mis on Helen Saare peamine mure?
The worry is not against the idea and is stated outright: an office can drop meetings, a hospital cannot - «Et lõhe sektorite vahel kasvab». Bankruptcy and falling pay are other debates' worries.
#4 · mcq
Kuidas lahendas ettevõte olukorra tsehhis?
In the workshop neither output nor machinery changed - «Palkas juurde töötajaid»; costs rose and turnover rose more. Moving production away is plausible but is not said.
#5 · mcq
Milles näevad mõlemad osalised ühisosa?
The common ground is narrower than either opening position: trials should happen, but - «Et mõõta tuleb ka tervist», not only productivity. Ending the trial and a decision from the state are the opposite conclusions.
#6 · mcq
Kui kaua peaks katse Raul Metsa sõnul kestma?
The sentence holds two periods and one of them is a warning: three months show only enthusiasm, so the trial must run «Vähemalt aasta». Three months is precisely what is not enough.
4. ülesanne · plays twice
Pre-recorded AI narration (Estonian neural voices). The transcript is under the player — the real exam gives you none.
Transcript
Tere tulemast loengusse. Räägime täna sellest, miks Eesti rannikul on nii palju rändrahne ja mida need meile kliima kohta ütlevad. Alustame päritolust. Rändrahnud ei ole siinsest kivimist. Need on toodud jääajal, kui liustik liikus üle Soome ja Rootsi lõuna poole, murdis aluspõhjast kive lahti ja kandis neid kaasa. Kui jää sulas, jäid kivid sinna, kus liustik nad maha jättis. Seepärast on rahnu kivimi järgi võimalik üsna täpselt öelda, kust see pärineb ja mis suunas jää liikus. Teine mõiste on maakerge. Jää surus maakoore alla, ja pärast jää sulamist hakkas maakoor tagasi kerkima. Eesti loodeosas kerkib maa umbes kaks ja pool millimeetrit aastas, kagus praktiliselt ei kerki. See tähendab, et rannajoon nihkub aeglaselt ja mõni saar, mis oli veel sada aastat tagasi eraldi, on nüüd poolsaar. Miks see praegu oluline on? Sest meretaseme tõus ja maakerge töötavad vastassuunas. Kui meretase tõuseb kiiremini kui maa kerkib, siis rannik taandub, hoolimata kerkest. Loodeosas on kerge suurem ja see aeglustab mõju. Lõunarannikul seda kaitset pole. Ja lõpuks üks praktiline järeldus. Vanade kaartide ja tänase rannajoone võrdlemine annab meile pika aegrea ilma ühegi mõõtejaamata. Just sellepärast on need suured kivid, mis paistavad lihtsalt maastikuelemendina, tegelikult üks meie vanimaid mõõteriistu.
#1 · mcq
Kuidas jõudsid rändrahnud Eestisse?
The origin is explained by a mechanism: the ice broke the stones loose from the bedrock and «Liustik kandis nad kaasa» southwards. The sea and a volcano are plausible but unmentioned.
#2 · mcq
Mida saab rahnu kivimi järgi öelda?
The rock gives two things at once - «Selle päritolu ja jää liikumissuuna» - because knowing where the stone came from gives the route as well. An age in years is not what the rock gives.
#3 · mcq
Kui kiiresti kerkib maa Eesti loodeosas?
Only one rate is heard - «Umbes kaks ja pool millimeetrit aastas», with practically nothing in the south-east. Five millimetres, a centimetre and half a millimetre are near figures that are never said.
#4 · mcq
Mis juhtub, kui meretase tõuseb maakergest kiiremini?
Two forces work in opposite directions and the question is which wins: if the sea rises faster, «Rannik taandub» despite the uplift. The uplift itself does not stop.
#5 · mcq
Miks on lõunarannik haavatavam?
In the north-west the uplift protects and in the south that protection is missing - «Seal maakerge praktiliselt puudub». Storms, the number of boulders and the depth of the sea are plausible but unmentioned.
#6 · mcq
Mis on lektori praktiline järeldus?
The conclusion is about the data, not about nature: «Vanad kaardid annavad pika aegrea ilma mõõtejaamata», which is why the stones are instruments. Building new gauges is precisely what is not needed.
1. ülesanne · plays twice
Pre-recorded AI narration (Estonian neural voices). The transcript is under the player — the real exam gives you none.
Transcript
Saatejuht: Külas on Tartu Ülikooli kliinikumi ülemõde Liina Kukk. Teie haigla võttis kasutusele uue vahetusgraafiku. Miks? Liina Kukk: Sest vana graafik toitis lahkumist. Meil olid kaheteisttunnised vahetused ja need on paberil mugavad – töötaja saab rohkem vabu päevi. Aga kui vahetus lõpeb kell kaheksa hommikul ja järgmine algab kaheksa õhtul, siis inimene ei maga, ta lihtsalt lamab. Saatejuht: Mis te muutsite? Liina Kukk: Kaks asja. Esiteks keelasime nii-öelda kiired tagasipöördumised, ehk vahetuste vahele peab jääma vähemalt üksteist tundi. Teiseks anname graafiku välja kuus nädalat ette, varem oli kaks. Saatejuht: Kuus nädalat ette – kas see on üldse võimalik haiglas? Liina Kukk: On, kui aktsepteerida, et osa lahtreid jääb esialgu tühjaks. Me täidame need hiljem. Varem üritasime graafiku kohe lõpuni täita ja see tähendas, et me lubasime inimestele asju, mida me muutma pidime. Tühi lahter on ausam kui vale lahter. Saatejuht: Kas lahkumine vähenes? Liina Kukk: Esimesel aastal vähenes umbes veerandi võrra. Aga ma ei julge seda ainult graafikule omistada, sest samal ajal tõusis ka palk. Mida ma julgen öelda, on see, et haiguspäevi jäi vähemaks ja seda palgatõusuga seletada ei saa. Saatejuht: Mida te teistele haiglatele soovitate? Liina Kukk: Küsige oma inimestelt, mitu tundi nad päriselt magavad. Mitte kui rahul nad on. Rahulolu küsitlus annab teile viisaka vastuse. Uneaeg annab teile tõe.
#1 · mcq
Mis oli vana graafiku põhiline probleem?
The old roster gave more days off on paper, but from eight in the morning to eight in the evening leaves too little for sleep - «Puhkeaeg vahetuste vahel oli liiga lühike». Too few days off is exactly what the old roster did not cause.
#2 · mcq
Kui pikk peab nüüd olema vahetuste vaheline paus?
Two durations are heard side by side: the shift lasts twelve hours, the break must be «Vähemalt üksteist tundi». Twelve is the length of the shift, not of the rest.
#3 · mcq
Kui palju aega ette antakse graafik nüüd välja?
Two figures belong to different times: the roster used to come two weeks ahead, now it is «Kuus nädalat». Two weeks is what was left behind.
#4 · mcq
Miks jäetakse mõni lahter esialgu tühjaks?
The reason is about promises, not law or software: people used to be promised things that then had to be changed - «Tühi lahter on ausam kui vale lahter». A shortage of staff is a separate matter.
#5 · mcq
Miks ei omista ülemõde lahkumise vähenemist ainult graafikule?
The question offers the roster the credit and it is declined because of one co-occurring fact - «Samal ajal tõusis palk». The drop in sick days is the part that pay cannot explain.
#6 · mcq
Mida soovitab ülemõde teistelt haiglatelt küsida?
The advice sets two questions against each other: satisfaction gives a polite answer, sleep gives the truth - «Mitu tundi töötajad magavad». Asking about satisfaction is exactly what is warned against.
What's inside the B2 bank — 600 items
- Grammar440
- Reading50
- Listening50
- Writing24
- Speaking36
To pass the exam you need at least 60% of the total points, and no part may score 0.
You have read 100 sample questions. The other 500 open with a pass.