Proovi B2 eksamiküsimusi tasuta — 20 iga osa kohta, koos vastustega
Kontot pole vaja. Vasta siinsamas, näe kohe õiget vastust ja saa tulemus päris 60% läve vastu.
Tasuta näidis
20 harjutusküsimust igast osast koos vastustega, tasuta. Ükski neist ei ole tasuta tasemetestis. Kogu panga avab selle taseme Essentialsi või Mastery pääse.
KAUGTÖÖ EI TÜHJENDANUD LINNU, KUID MUUTIS VÄIKELINNU
Kui kaugtöö Eestis laialt levima hakkas, ennustati kiiresti, et Tallinn hakkab tühjenema ja inimesed kolivad maale. Nii lihtsalt ei läinud. Rahvastikuregistri andmed näitavad, et pealinna elanike arv on püsinud stabiilne, kuid muutus on toimunud mujal – väikelinnades, mis asuvad pealinnast poolteise tunni sõidu kaugusel.
Rakvere, Paide ja Viljandi on saanud juurde inimesi, kes käivad kontoris kaks või kolm korda nädalas. Nende jaoks ei ole oluline mitte kaugus kilomeetrites, vaid see, kui usaldusväärne on ühendus. Viljandi kinnisvaramaakleri sõnul küsivad ostjad tänapäeval esimese asjana interneti kiiruse ja alles seejärel maja seisukorra kohta.
Kohalikele omavalitsustele on see kahe teraga mõõk. Uued elanikud toovad maksutulu, kuid nad ei kasuta kohalikke teenuseid nii, nagu volikogud lootsid. Paide abilinnapea tunnistab, et osa peresid jätab lapsed endiselt pealinna kooli ja käib ka perearsti juures Tallinnas. Maksutulu laekub, aga side kogukonnaga jääb nõrgaks.
Samal ajal on tekkinud probleem, millele keegi ei osanud valmistuda. Väikelinnade üürikorterite hinnad on tõusnud nii kiiresti, et kohalikud noored pered ei jõua neid enam üürida. Nii juhtus Viljandis, kus haigla otsis aasta jooksul tulutult kahte õde – töökoht oli olemas, elamispinda mitte.
Uuringu autorid rõhutavad, et kaugtöö mõju hindamiseks on veel vara. Muutus on kestnud liiga lühikest aega ja suur osa kolijatest võib mõne aasta pärast tagasi liikuda. Selge on aga see, et planeerimine, mis lähtub ainult rahvaarvust, jääb tänases olukorras hätta.#1 · mcq
Mis ei läinud nii, nagu alguses ennustati?
Tekst ütleb, et ennustati pealinna tühjenemist, aga rahvastikuregistri andmetel on elanike arv püsinud stabiilne - seega «Tallinna elanike arv ei hakanud vähenema». Kaugtöö ise levis küll laialt, nii et see ei ole see, mis teisiti läks.
#2 · mcq
Millised väikelinnad on inimesi juurde saanud?
Teine lõik ütleb otse, et muutus toimus väikelinnades, mis asuvad pealinnast poolteise tunni sõidu kaugusel: «Need, kuhu pealinnast jõuab poolteise tunniga». Tööstust, sadamaid ega piiri tekst ei maini.
#3 · mcq
Mille kohta küsivad ostjad maakleri sõnul kõigepealt?
Maakler ütleb, et ostjad küsivad esimese asjana interneti kiirust ja alles seejärel maja seisukorda - seega «Interneti kiiruse kohta». Maja seisukord on tekstis olemas, aga just teisel kohal.
#4 · mcq
Miks on uued elanikud omavalitsustele kahe teraga mõõk?
Kahe teraga mõõk on selgitatud kohe järgmises lauses: uued elanikud toovad maksutulu, kuid ei kasuta kohalikke teenuseid - «Nad maksavad makse, kuid ei kasuta kohalikke teenuseid». Vastupidine variant pöörab teksti tagurpidi.
#5 · mcq
Mis takistas Viljandi haiglal õdesid tööle võtta?
Viljandi haigla kohta öeldakse, et töökoht oli olemas, elamispinda mitte - seega «Sobivat elamispinda ei leidunud». Haridust, palka ja vabu kohti tekst probleemina ei nimeta.
#6 · mcq
Milline on uuringu autorite seisukoht?
Viimane lõik ütleb, et muutus on kestnud liiga lühikest aega ja osa kolijatest võib tagasi liikuda - «Mõju hindamiseks on veel vara». Sellepärast ei sobi ka variant, mis nimetab muutust pöördumatuks.
MIS SAI TASUTA BUSSIST?
Kui pealinn tasuta ühistranspordi kasuks otsustas, lubati kaks tulemust: autosid jääb kesklinnas vähemaks ja vähem kindlustatud inimeste liikuvus kasvab. Aastaid hiljem võib öelda, et teine lubadus täitus, esimene mitte.
Liiklusloenduste järgi ei vähenenud autode arv kesklinna tänavatel märgatavalt. Uuringud näitasid, et inimesed, kes autot kasutasid, jätkasid selle kasutamist ka siis, kui buss oli tasuta. Autolt bussile ei viinud üle mitte pileti hind, vaid aeg. Seal, kus bussirada rajati ja sõiduaeg lühenes, kasvas sõitjate arv ka nendel liinidel, kus pilet endiselt maksis.
Teine mõju oli seevastu selge. Eakad, töötud ja väikese sissetulekuga pered hakkasid rohkem liikuma. Suurenes just selliste sõitude arv, mida varem lihtsalt ei tehtud: visiidid perearsti juurde, ametiasutusse või sugulaste poole linna teises otsas. Sotsiaaltöötajad kirjeldavad seda kui vaikset, kuid tuntavat muutust igapäevaelus.
Rahaline pilt on keerulisem, kui kumbki pool tunnistada tahab. Piletitulu kadus, kuid samal ajal kasvas linna tulubaas, sest tasuta sõidu saamiseks tuli end pealinna elanikuks registreerida. Kriitikud ütlevad, et sama raha eest oleks saanud tihendada väljumisi ja osta uusi busse, mis oleks autojuhte rohkem mõjutanud.
Tänane arutelu ei käi enam selle üle, kas pilet peaks olema tasuta, vaid selle üle, mida ühistranspordilt üldse oodata. Kui eesmärk on sotsiaalne, siis on meede toiminud. Kui eesmärk on liiklust vähendada, tuleb raha suunata sinna, kus sõiduaeg lüheneb.#1 · mcq
Milline lubadus artikli järgi ei täitunud?
Esimene lõik ütleb, et teine lubadus täitus ja esimene mitte, ning esimene lubadus oli autode vähenemine: «Autode arv kesklinnas ei vähenenud». Liikuvus kasvas, seega see lubadus täitus.
#2 · mcq
Mis pani inimesi autolt bussile üle minema?
Tekst sõnastab selle otse: autolt bussile ei viinud üle mitte pileti hind, vaid aeg - «Sõiduaja lühenemine». Pileti hind on just see, mis ei mõjunud.
#3 · mcq
Mida näitas sõitjate arvu kasv tasulistel liinidel?
Sõitjate arv kasvas ka seal, kus pilet endiselt maksis - järeldus on «Et hind ei olnud peamine takistus». Kasv ise näitab, et tasuta sõit ei olnud kahjulik.
#4 · mcq
Milliseid sõite hakati juurde tegema?
Kolmas lõik ütleb, et suurenes just selliste sõitude arv, mida varem lihtsalt ei tehtud: «Reise, mida varem ei tehtud». Näited - perearst, ametiasutus, sugulased - ei ole tööreisid ega öised sõidud.
#5 · mcq
Miks kasvas linna tulubaas?
Tulubaas kasvas, sest tasuta sõidu saamiseks tuli end pealinna elanikuks registreerida: «Inimesed registreerisid end linna elanikuks». Riigitoetust ega hinnatõusu tekst ei maini.
#6 · mcq
Mille üle käib artikli järgi tänane arutelu?
Viimane lõik ütleb, et arutelu ei käi enam pileti hinna üle, vaid selle üle, mida ühistranspordilt oodata: «Mida ühistranspordilt oodata». Tasuta pilet on just see teema, mis tekstis on selja taha jäänud.
DIGIRIIK EI TOHI JÄTTA KEDAGI UKSE TAHA
Meile meeldib korrata, et Eestis saab riigiga asju ajada diivanilt lahkumata. See on tõsi ja see on saavutus. Aga iga kord, kui mõni amet sulgeb oma viimase leti, kaob koos sellega ka võimalus küsida elavalt inimeselt, mida see lause vormil tähendab.
Mina ei kirjuta seda nostalgiast. Ma olen viimase aasta jooksul aidanud oma ema täita nelja erinevat taotlust ja iga kord jäi ta kinni mitte tehnika, vaid keele taha. Ta oskab nutitelefoni kasutada. Ta ei oska vastata küsimusele, kas ta soovib andmete töötlemiseks anda nõusoleku kolmandatele isikutele. Ausalt öeldes ei oska ka mina.
Siin peitub põhiline arusaamatus. Digilõhet kirjeldatakse tavaliselt seadmete ja oskuste kaudu: kellel on arvuti, kes oskab parooli vahetada. Tegelik lõhe on aga arusaamises. Vorm, mis eeldab, et kasutaja tunneb ametlikku sõnavara, ei ole ligipääsetav ka siis, kui see avaneb igas telefonis.
Mulle vastatakse tavaliselt, et abi saab helistades. Olen proovinud. Nõustaja oli viisakas ja asjatundlik, kuid ta luges ette sama teksti, mis ekraanil oli. Kui tekst on arusaamatu, ei tee selle ettelugemine seda selgemaks.
Lahendus ei ole kallis ega keeruline. Kirjutagem vormid lihtsas eesti keeles, katsetagem neid inimestega, kes ei tööta ametiasutuses, ja jätkem igasse maakonda vähemalt üks koht, kus saab tulla kohale. Digiriik, mis on uhke oma efektiivsuse üle, peaks suutma kanda ka seda kulu.#1 · mcq
Mis autori sõnul koos viimase leti sulgemisega kaob?
Esimene lõik ütleb, et koos viimase letiga kaob võimalus küsida elavalt inimeselt, mida lause vormil tähendab - «Võimalus küsida elavalt inimeselt selgitust». Taotlust saab endiselt esitada, seda tekst ei vaidlusta.
#2 · mcq
Mille taha jäi autori ema tema sõnul kinni?
Autor ütleb otse, et ema jäi kinni mitte tehnika, vaid keele taha, ja lisab, et nutitelefoni ta oskab kasutada - «Keele taha». Tehnika on tekstis just see, mis ei olnud takistus.
#3 · mcq
Kuidas autor digilõhet määratleb?
Autor ütleb, et digilõhet kirjeldatakse tavaliselt seadmete ja oskuste kaudu, aga tegelik lõhe on arusaamises - «Arusaamise kaudu». Seadmete ja oskuste variant on just see määratlus, millega autor vaidleb.
#4 · mcq
Miks ei aidanud autorit telefoninõustaja?
Nõustaja oli viisakas ja asjatundlik, kuid luges ette sama teksti, mis oli ekraanil - «Nõustaja luges ette sama teksti». Viisakus ja keeleoskus ei olnud probleem.
#5 · mcq
Millist lahendust autor pakub?
Viimases lõigus on kolm ettepanekut: lihtne eesti keel, katsetamine päris inimestega ja igas maakonnas üks koht, kuhu kohale tulla - «Vormid lihtsas keeles kirjutada ja kohapealsed kohad säilitada». Paberile tagasi minekut autor ei nõua.
#6 · mcq
Milline on autori üldine hoiak digiriigi suhtes?
Autor nimetab digiriiki kohe alguses saavutuseks ja lõpetab konkreetsete paranduste nõudmisega - «Ta peab seda saavutuseks, kuid nõuab parandusi». Arvamusloo tugev kriitika ei tähenda, et kirjutaja midagi heaks ei pea.
„KEELT EI ÕPITA KURSUSEL, VAID KURSUSE VAHEL“
Keeleõpetaja Marika Tamm on kaheksa aastat õpetanud eesti keelt täiskasvanutele Ida-Virumaal. Rääkisime temaga sellest, miks tasemeeksam nii paljudele korduvalt ebaõnnestub.
Teie õpilased on enamasti töötavad täiskasvanud. Mis on nende suurim takistus?
Kõige sagedamini aeg, aga mitte nii, nagu arvatakse. Probleem ei ole selles, et neil poleks kaks korda nädalas kaks tundi. Probleem on selles, et ülejäänud nädalal ei puutu nad eesti keelega kokku üldse. Keelt ei õpita kursusel, vaid kursuse vahel.
Kas eksam on teie meelest liiga raske?
Ei ole. See on täpselt nii raske, nagu tase nõuab. Mida ma kriitiliselt vaatan, on ettevalmistus. Inimene tuleb kursusele, teeb kaks aastat tööd ja siis näeb eksamivormi esimest korda eksamipäeval. See on nagu autojuhtimise õppimine ilma linnas sõitmata.
Mida te soovitate?
Kõigepealt tehke näidiseksam ausalt läbi, ajaga. Mitte selleks, et hinnet saada, vaid selleks, et aru saada, kus aeg otsa saab. Teiseks: kirjutamine. Kõik kardavad rääkimist, aga punktid kaovad kirjutamises, sest sealt ei saa vastust ümber sõnastada ega käega näidata.
Kas kodune keel mõjutab tulemust?
Mõjutab, aga vähem kui motiivi selgus. Minu kõige kiiremad õppijad olid need, kes teadsid täpselt, milleks neil keelt vaja on – ametikõrgendus, kodakondsus, lapse kool. Kes tuli, sest tööandja saatis, see jäi tavaliselt pooleli.
Mida te sooviksite, et riik teisiti teeks?
Rohkem harjutusvõimalusi väljaspool klassiruumi. Keelekohvikud, vabatahtlik töö, praktika. Tunde on Eestis piisavalt. Puudu on olukordi, kus keelt peab päriselt kasutama.#1 · mcq
Milles seisneb õpetaja sõnul õpilaste ajaprobleem?
Õpetaja ütleb otse, et probleem ei ole tundide arvus, vaid selles, et ülejäänud nädalal ei puutu õpilased keelega kokku üldse - «Nad ei puutu keelega kokku väljaspool kursust». Lühikesed kursused ja kohalejõudmine on see, mille ta kohe kõrvale lükkab.
#2 · mcq
Mida õpetaja eksami raskuse kohta arvab?
Küsimus eeldab, et eksam on liiga raske, aga õpetaja lükkab eelduse ümber: see on täpselt nii raske, nagu tase nõuab - «See vastab taseme nõuetele». Kriitiliselt vaatab ta hoopis ettevalmistust.
#3 · mcq
Millega võrdleb õpetaja eksamivormi esmakordset nägemist eksamipäeval?
Võrdlus on autojuhtimise õppimine ilma linnas sõitmata - «Autojuhtimise õppimisega ilma linnas sõitmata». Ülejäänud kolm on samasuguse ehitusega võrdlused, aga neid tekstis ei ole.
#4 · mcq
Miks soovitab õpetaja teha näidiseksami ajaga?
Näidiseksam tehakse ajaga selleks, et aru saada, kus aeg otsa saab, ja õpetaja ütleb otse, et mitte hinde saamiseks - «Et mõista, kus aeg otsa saab». Hinne on just see, mille ta välistab.
#5 · mcq
Miks kaovad punktid õpetaja sõnul just kirjutamises?
Kirjutamises kaovad punktid, sest sealt ei saa vastust ümber sõnastada ega käega näidata - «Seal ei saa vastust ümber sõnastada ega käega näidata». Ülesannete arvust, hindajast ja ajast see lõik ei räägi.
#6 · mcq
Kes jäi õpetaja kogemuse põhjal tavaliselt pooleli?
Pooleli jäid need, kes tulid, sest tööandja saatis - «Need, kes tulid tööandja saatmisel». Kodakondsus on vastupidi selge motiivi näide, mis õppimist kiirendas.
Mis on taseme B2 pangas — 600 ülesannet
- Grammatika440
- Lugemine50
- Kuulamine50
- Kirjutamine24
- Rääkimine36
Tasemeeksami läbimiseks on vaja vähemalt 60% kogupunktidest ja ükski osa ei tohi olla 0 punkti.
Lugesid 100 näidisküsimust. Ülejäänud 500 küsimust avaneb pääsmega.