Try C1 exam questions free — 20 per part, with the answers
No account needed. Answer them here, see the correct answer straight away, and get your score against the real 60% pass line.
Free sample
20 practice questions from each part, with answers, free. None of them is in the free diagnostic. An Essentials or Mastery pass for this level opens the whole bank.
SEADUS, MIS EI JÕUA KOHALE
Kui Riigikogu võtab vastu uue seaduse, kipub avalik arutelu lõppema hääletuse hetkel. Just sealt algab aga kõige tülikam osa: seadus tuleb viia sadade ametnike igapäevatöösse, kellest enamik ei ole eelnõu seletuskirja lugenud ega hakka seda ka lugema.
Õigusteadlased nimetavad seda rakenduslõheks. Norm on kehtiv, kuid selle sisu jõuab menetlejani kolmanda käe kaudu — juhendi, koolitusslaidi või kolleegi seletuse vahendusel. Iga vahendaja lihtsustab. Kolme sammu järel on tingimuslikust sättest saanud käibetõde, mis kõlab enesekindlamalt kui algtekst ja katab tegelikkusest vähem.
Tagajärg ei ole hooletus, vaid ebaühtlus. Uuringud kohalike omavalitsuste menetluspraktikast näitavad korduvalt, et sama taotlus saab naabervaldades erineva vastuse, kusjuures kumbki ametnik ei riku seadust — nad tõlgendavad lünka, mille seadusandja jättis täitmata, ja täidavad selle oma senise tavaga.
Siit tehakse tavaliselt vale järeldus. Nõutakse üksikasjalikumat regulatsiooni: kui sätted oleksid täpsemad, kaoks ruum tõlgenduseks. Praktika räägib vastupidist. Mida detailsem on norm, seda kiiremini ta vananeb ja seda sagedamini satub menetleja olukorda, mida ükski punkt ei kata. Siis ta improviseerib — ainult et nüüd ilma igasuguse juhtnöörita, sest üldpõhimõte, mis oleks teda suunanud, on detailide alla mattunud.
Mõistlikum tee on tüütum. See tähendab vähem sätteid ja rohkem tagasisidet: kohustust koguda menetlusotsuseid, avaldada need anonüümitult ja lasta ministeeriumil kord aastas öelda, milline tõlgendus oli õige. Nii ei kaoks tõlgendusruum kuhugi, kuid see muutuks nähtavaks. Nähtavat lõhet saab parandada; nähtamatut mitte.#1 · mcq
Mida autor rakenduslõhe all mõistab?
The second paragraph defines the gap: the norm is in force, but its content reaches the official third-hand and every intermediary simplifies. Hence «Olukorda, kus seadus jõuab menetlejani vahendatud ja lihtsustatud kujul». A deliberate breach is never suggested.
#2 · mcq
Miks ei pea autor naabervaldade erinevat praktikat rikkumiseks?
The third paragraph says it outright: neither official breaks the law, they interpret a gap the legislator left unfilled - «Sest kumbki ametnik täidab seadusse jäänud lünka oma tavaga». No right to depart from the law is claimed.
#3 · mcq
Millise seisukoha autor ümber lükkab?
The fourth paragraph introduces the view as the usual wrong conclusion and then refutes it: «Et ebaühtlus kaoks, kui sätted oleksid üksikasjalikumad». Training and municipal budgets are never disputed.
#4 · mcq
Milles seisneb autori sõnul detailse regulatsiooni oht?
The end of that paragraph: the official improvises with no guidance because the general principle is buried under detail - «Üldpõhimõte jääb detailide varju ja improviseerimine muutub juhisteta». Cost and translation are not mentioned.
#5 · mcq
Mida autor lõpuks välja pakub?
The last paragraph lists the proposal: collect decisions, publish them anonymised, and have the ministry rule once a year - «Menetlusotsuste avaldamist ja iga-aastast ministeeriumi hinnangut». The room for interpretation is explicitly kept, only made visible.
#6 · mcq
Mida tähendab tekstis väljend „käibetõde“?
The second paragraph: after three relays a conditional provision has become a received truth that sounds more confident than the original and covers less - «Laialt korratav lihtsustus, mis kõlab kindlamalt kui algtekst». It carries no official standing.
KOLIMISE KUNST
Olen elanud kaheteistkümnes korteris ja pakkinud raamatud kokku kaksteist korda. Iga kord luban endale, et seekord teen valiku: raamatud, mida ma ei ole avanud, jäävad maha. Iga kord pakin nad kaasa.
See ei ole mäletamise küsimus. Ma tean täpselt, milliseid ma pole lugenud. Küsimus on selles, et need raamatud ei tähista lugemist, vaid kavatsust, ja kavatsuse mahajätmine tundub tõsisema loobumisena kui raamatu mahajätmine.
Mulle on öeldud, et see on edevus, ja võib-olla ongi. Aga edevuseks nimetame me tavaliselt soovi näida teistele parem, ja neid riiuleid ei näe keegi peale minu. Kui siin on eneseimetlust, siis on see eneseimetlus ilma publikuta, mis on harv ja üsna kasutu asi.
Aastatega olen hakanud arvama, et lugemata raamat teeb midagi kasulikku just lugemata kujul. Ta hoiab lahti ukse valdkonda, kuhu ma ei ole sisenenud. Kui ma selle ukse sulgeksin — annetaksin, müüksin, prügi —, ei muutuks mu teadmised, küll aga muutuks see, mida ma pean enda kohta võimalikuks. Neljakümneaastane, kes on loobunud kavatsusest hakata kunagi aru saama arhitektuurist, on natuke väiksem kui see, kes veel ei ole.
Mis muidugi tähendab, et järgmise kolimise ajal seisan ma jälle kastide keskel ja seletan kellelegi, miks need kolm kasti peavad kaasa tulema. Kandjal on tavaliselt oma arvamus. Ta ei jaga seda, sest teda makstakse tundide, mitte seisukohtade eest.#1 · mcq
Miks autor lugemata raamatuid kaasa pakib?
The second paragraph says it outright: the author knows exactly which books are unread, so memory is not the issue - they stand for an intention, and «Kavatsusest loobumine tundub raskem kui raamatust loobumine».
#2 · mcq
Kuidas autor edevuse etteheitele vastab?
The third paragraph is a partial concession: perhaps it is vanity, but vanity needs an audience and nobody sees these shelves - «Ta möönab selle osaliselt, kuid märgib, et publikut ei ole».
#3 · mcq
Mida teeb lugemata raamat autori sõnul kasulikku?
The fourth paragraph: an unread book does something useful precisely while unread - «Ta hoiab lahti ukse valdkonda, kuhu autor pole sisenenud». Decoration and resale value are not mentioned.
#4 · mcq
Mida autor neljakümneaastase näitega ütleb?
The end of that paragraph: closing the door would not change what the author knows, only what they hold possible for themselves - «Kavatsusest loobumine kahandab seda, mida inimene peab enda kohta võimalikuks». No inevitability of age is claimed.
#5 · mcq
Milline on teksti viimase lõigu toon?
The last paragraph pictures the author among the boxes, explaining three of them to the mover - the image is at their own expense and without bitterness, hence «Enesele naeratav».
#6 · mcq
Mida vihjab lause kandja arvamuse kohta?
The closing sentence says the mover usually has an opinion but does not share it, being paid by the hour - «Kandja peab autori põhjendusi arusaamatuks, kuid vaikib».
ROMAAN, MIS EI USALDA OMA LUGEJAT
Mari Tambeti teine romaan „Vaikimise aastad“ jutustab kolme põlvkonna loo ühest Lõuna-Eesti talust. Ülesehitus on ambitsioonikas: peatükid vahelduvad kolme naise vaatepunkti vahel ja ajajoon liigub edasi-tagasi pooleteise sajandi ulatuses.
Kõige tugevam on raamat seal, kus ta kõige vähem seletab. Keskmine osa, vanaema lapsepõlv, on kirjutatud lühikeste stseenidena ilma kommentaarita, ja just seal hakkab lugeja ise tööd tegema. Need sada lehekülge on parim, mida eesti proosas sel aastal ilmunud on.
Probleem algab siis, kui autor otsustab, et lugeja ei pruugi aru saada. Iga kaalukama stseeni järel tuleb lõik, mis ütleb lahti, mida äsja loetu tähendas. Vaikus, mille raamat pealkirjas lubab, saab iga kolmekümne lehekülje tagant sõnadeks pakitud.
Tõlkelaene on vähe ja needki on teadlikud, vanaema kõnes ja ainult seal.
Toimetamine oleks siin palju ära teinud. Kahtlustan, et enamik seletavaid lõike on hilisemad lisandused, sest nende keel erineb ülejäänust — neis on rohkem üldsõnu ja vähem konkreetseid detaile.
See ei ole nõrk raamat. See on hea raamat, mis kannatab enesekindluse puudumise all. Järgmise puhul tasuks autoril meeles pidada, et lugeja, kes on sada lehekülge vastu pidanud, saab ülejäänuga ise hakkama.#1 · mcq
Mitme vaatepunkti vahel romaani peatükid vahelduvad?
The paragraph describing the structure says the chapters alternate between three women and their viewpoints, so the answer is «Kolme». This is the descriptive layer of the review, not its verdict, and no other number appears in the text.
#2 · mcq
Mida peab arvustaja raamatu tugevaimaks osaks?
The verdict is stated outright: the book is strongest where it explains least, and that place is the childhood of the grandmother told in short uncommented scenes. So «Keskmist osa, mis on kirjutatud kommenteerimata stseenidena». The explanatory passages are the very thing the review objects to, so they cannot be the strength.
#3 · mcq
Mis on arvustaja peamine etteheide?
The objection is introduced by the sentence about the author deciding the reader might not understand: after every weightier scene comes a passage spelling the meaning out. Hence «Autor seletab lugejale lahti, mida too on äsja lugenud». The moving timeline and the language are not treated as faults.
#4 · mcq
Millele tugineb arvustaja kahtlus, et seletavad lõigud on hiljem lisatud?
The suspicion rests on evidence inside the text itself, which the review names: the language of the explanatory passages differs from the rest. The answer is «Nende keel erineb: rohkem üldsõnu, vähem konkreetseid detaile». No conversation with the author, imprint note or clustering at the end is mentioned.
#5 · mcq
Millest räägib arvustaja pealkirja ja teksti vastuolu mainides?
The contradiction is set between the title and the method: the silence the title promises is packed into words every thirty pages. The answer is «Vaikus, mida pealkiri lubab, saab pidevalt sõnadesse pakitud». Translation and character questions are not raised here.
#6 · mcq
Milline on arvustuse üldhinnang?
The closing verdict is deliberately in two halves: not a weak book but a good one lacking confidence. Hence «Hea raamat, mis kannatab enesekindluse puudumise all». Both the flat dismissal and the flawless praise are ruled out by the wording of the review itself.
KORDUSKATSE, MIDA KEEGI EI TEE
Teaduse enesekirjelduse kohaselt on kontrollitavus tema tugevaim külg: iga väide seisab seni, kuni keegi selle üle kontrollib. Tegelik teadustöö on korraldatud nii, et seda kontrolli praktiliselt ei tehta.
Põhjus ei ole salatsemine. Korduskatse ei anna uut tulemust, vaid kinnitab või kummutab vana. Ajakiri, mis elab loetavusest, avaldab selle vastumeelselt; rahastaja, kes hindab taotlust uudsuse järgi, ei toeta seda; noor teadlane, kelle karjäär sõltub publikatsioonide arvust, ei saa endale lubada aastat, mis lõpeb tõdemusega, et kolleegil oli õigus. Iga osaline käitub mõistlikult ja tulemus on ühine kahju.
Viimase kümnendi korduskatsete projektid on andnud rahutuks tegeva pildi. Sõltuvalt valdkonnast õnnestub algset tulemust korrata vaid osal juhtudest, ja mida väiksem oli algne valim, seda halvem on tulemus. Oluline on siin, mida see ei tähenda. Ebaõnnestunud kordus ei tõesta, et algne uuring oli pettus. Enamasti osutab see juhuslikkusele, mille alahindamine on statistiliselt loomulik: kui katset teha piisavalt mitu korda, ilmub muljetavaldav seos varem või hiljem iseenesest.
Parandused, mis tegelikult mõjuvad, on üllatavalt tehnilised. Analüüsiplaani eelregistreerimine võtab ära võimaluse valida meetod pärast andmete nägemist. Andmete avaldamine teeb vea leitavaks ka siis, kui keegi katset ei korda. Ajakirjad, kes otsustavad avaldamise sissejuhatuse ja metoodika, mitte tulemuse põhjal, kaotavad huvi tulemuse ilu vastu.
See ei ole teaduse kriis, nagu pealkirjad kuulutavad, vaid tema tavapärane töö: valdkond avastas oma vea samade vahenditega, mida ta kasutab kõige muu uurimiseks. Murettekitav oleks vastupidine olukord, kus keegi ei oleks küsinud.#1 · mcq
Miks jäävad korduskatsed autori sõnul tegemata?
The second paragraph states outright that secrecy is not the reason and then lists three incentives: the journal, the funder, the young researcher's career - «Ajakirjade, rahastajate ja karjääri stiimulid ei tasu neid ära».
#2 · mcq
Mida ebaõnnestunud kordus autori sõnul EI tõenda?
The third paragraph says explicitly what a failed replication does not mean: «Et algne uuring oli pettus». The other statements - a small sample, underestimated chance, the need for a check - all appear in the text.
#3 · mcq
Mille poolest on eelregistreerimine kasulik?
The fourth paragraph: pre-registering the analysis plan removes the option of choosing a method after seeing the data - «See välistab meetodi valimise pärast andmete nägemist». Cost, sample size and speed are untouched.
#4 · mcq
Kuidas suhtub autor pealkirjadesse, mis räägivad teaduse kriisist?
The last paragraph: this is not a crisis, as the headlines announce, but a field finding its own error with its own instruments - «Ta peab neid liialduseks, sest viga leiti teaduse enda vahenditega».
#5 · mcq
Mida autor mõtleb lausega „iga osaline käitub mõistlikult ja tulemus on ühine kahju“?
The sentence sums up the preceding list: journal, funder and young researcher each decide sensibly for themselves, and the harm is shared - «Üksikute ratsionaalsete valikute summa kahjustab valdkonda tervikuna». No single culprit is named.
#6 · mcq
Milline seos tuleb tekstis välja valimi suuruse ja korratavuse vahel?
The third paragraph ties them directly: the smaller the original sample, the worse the outcome - «Mida väiksem valim, seda halvem korratavus». The field matters too, but it is not the only factor.
What's inside the C1 bank — 600 items
- Grammar440
- Reading50
- Listening50
- Writing24
- Speaking36
To pass the exam you need at least 60% of the total points, and no part may score 0.
You have read 100 sample questions. The other 500 open with a pass.