Eesti keele käänded tasemeeksamil

Eesti keeles on neliteist käänet. See arv ehmatab, aga eksamil ei küsita kordagi, mis on rajav kääne — küsitakse, kas sinu lause on õige.

Kolm põhivormi, millest tuleb kõik muu

Iga nimisõna õpitakse kolmes vormis: nimetav, omastav ja osastav.

• raamat — raamatu — raamatut
• tuba — toa — tuba
• jalg — jala — jalga

Ülejäänud üksteist käänet moodustatakse omastava vormist, lisades lõpu: raamatusse, raamatus, raamatust, raamatule, raamatul, raamatult, raamatuks, raamatuni, raamatuna, raamatuta, raamatuga. Kui omastav on käes, on üksteist käänet ühe reegliga käes.

Astmevaheldus

Osa sõnu muudab tüve: tuba → toa, jalg → jala, linn → linna. Seda ei saa reeglist tuletada — see tuleb koos sõnaga pähe õppida, ja just siin teeb enamik õppijaid kirjutamises vea.

Kus eksam käändeid tegelikult kontrollib

• Kirjutamine — siin on iga vale kääne nähtav. Kiri või avaldus koosneb kohtadest (kus? kuhu? kust?) ja aegadest.
• Rääkimine — vestlus salvestatakse ja teine hindaja kuulab seda salvestuse pealt; vale kääne on kuulda.
• Lugemine ja kuulamine — siin piisab äratundmisest: bussiga ütleb, kuidas, bussini ütleb, kui kaugele.

Kuidas õppida

Õpi uus sõna alati kolmes vormis korraga, mitte ühes. Kirjuta iga päev paar lühikest lauset oma päeva kohta — kuhu sa lähed, kus sa oled, kust sa tuled — sest just need kolm küsimust katavad kuus kohakäänet, ja kohakäänetest koosneb pool eksamikirjast.

Harjuta ühte osa korraga küsimuste pangas ja vaata siis täispikast proovieksamist, kas kirjutamise punktid tõusid. Eksami ülesehitus on lahti seletatud tasemeeksami juhendis.