C1 practice
Practice: Reading
12 questions at C1, in exam format, marked the moment you answer. Nothing here is timed — this is the module you lost points on, so take it slowly.
No account needed. Nothing is saved unless you are signed in.
SEADUS, MIS EI JÕUA KOHALE
Kui Riigikogu võtab vastu uue seaduse, kipub avalik arutelu lõppema hääletuse hetkel. Just sealt algab aga kõige tülikam osa: seadus tuleb viia sadade ametnike igapäevatöösse, kellest enamik ei ole eelnõu seletuskirja lugenud ega hakka seda ka lugema.
Õigusteadlased nimetavad seda rakenduslõheks. Norm on kehtiv, kuid selle sisu jõuab menetlejani kolmanda käe kaudu — juhendi, koolitusslaidi või kolleegi seletuse vahendusel. Iga vahendaja lihtsustab. Kolme sammu järel on tingimuslikust sättest saanud käibetõde, mis kõlab enesekindlamalt kui algtekst ja katab tegelikkusest vähem.
Tagajärg ei ole hooletus, vaid ebaühtlus. Uuringud kohalike omavalitsuste menetluspraktikast näitavad korduvalt, et sama taotlus saab naabervaldades erineva vastuse, kusjuures kumbki ametnik ei riku seadust — nad tõlgendavad lünka, mille seadusandja jättis täitmata, ja täidavad selle oma senise tavaga.
Siit tehakse tavaliselt vale järeldus. Nõutakse üksikasjalikumat regulatsiooni: kui sätted oleksid täpsemad, kaoks ruum tõlgenduseks. Praktika räägib vastupidist. Mida detailsem on norm, seda kiiremini ta vananeb ja seda sagedamini satub menetleja olukorda, mida ükski punkt ei kata. Siis ta improviseerib — ainult et nüüd ilma igasuguse juhtnöörita, sest üldpõhimõte, mis oleks teda suunanud, on detailide alla mattunud.
Mõistlikum tee on tüütum. See tähendab vähem sätteid ja rohkem tagasisidet: kohustust koguda menetlusotsuseid, avaldada need anonüümitult ja lasta ministeeriumil kord aastas öelda, milline tõlgendus oli õige. Nii ei kaoks tõlgendusruum kuhugi, kuid see muutuks nähtavaks. Nähtavat lõhet saab parandada; nähtamatut mitte.Mida autor rakenduslõhe all mõistab?
Miks ei pea autor naabervaldade erinevat praktikat rikkumiseks?
Millise seisukoha autor ümber lükkab?
Milles seisneb autori sõnul detailse regulatsiooni oht?
Mida autor lõpuks välja pakub?
Mida tähendab tekstis väljend „käibetõde“?
KOLIMISE KUNST
Olen elanud kaheteistkümnes korteris ja pakkinud raamatud kokku kaksteist korda. Iga kord luban endale, et seekord teen valiku: raamatud, mida ma ei ole avanud, jäävad maha. Iga kord pakin nad kaasa.
See ei ole mäletamise küsimus. Ma tean täpselt, milliseid ma pole lugenud. Küsimus on selles, et need raamatud ei tähista lugemist, vaid kavatsust, ja kavatsuse mahajätmine tundub tõsisema loobumisena kui raamatu mahajätmine.
Mulle on öeldud, et see on edevus, ja võib-olla ongi. Aga edevuseks nimetame me tavaliselt soovi näida teistele parem, ja neid riiuleid ei näe keegi peale minu. Kui siin on eneseimetlust, siis on see eneseimetlus ilma publikuta, mis on harv ja üsna kasutu asi.
Aastatega olen hakanud arvama, et lugemata raamat teeb midagi kasulikku just lugemata kujul. Ta hoiab lahti ukse valdkonda, kuhu ma ei ole sisenenud. Kui ma selle ukse sulgeksin — annetaksin, müüksin, prügi —, ei muutuks mu teadmised, küll aga muutuks see, mida ma pean enda kohta võimalikuks. Neljakümneaastane, kes on loobunud kavatsusest hakata kunagi aru saama arhitektuurist, on natuke väiksem kui see, kes veel ei ole.
Mis muidugi tähendab, et järgmise kolimise ajal seisan ma jälle kastide keskel ja seletan kellelegi, miks need kolm kasti peavad kaasa tulema. Kandjal on tavaliselt oma arvamus. Ta ei jaga seda, sest teda makstakse tundide, mitte seisukohtade eest.Miks autor lugemata raamatuid kaasa pakib?
Kuidas autor edevuse etteheitele vastab?
Mida teeb lugemata raamat autori sõnul kasulikku?
Mida autor neljakümneaastase näitega ütleb?
Milline on teksti viimase lõigu toon?
Mida vihjab lause kandja arvamuse kohta?
When you are done
A drill tells you whether a rule has landed. A full paper tells you whether you would pass — the C1 mock is free and marks every module separately, the way the commission does.