Keeleproov

Спробуйте екзаменаційні питання C1 безкоштовно — по 20 у кожній частині, з відповідями

Акаунт не потрібен. Відповідайте просто тут, одразу бачите правильну відповідь і отримуєте результат щодо справжнього порога 60%.

Безкоштовний зразок

20 тренувальних питань з кожної частини, з відповідями, безкоштовно. Жодного з них немає у безкоштовній діагностиці. Усю базу відкриває доступ Essentials або Mastery для цього рівня.

SEADUS, MIS EI JÕUA KOHALE Kui Riigikogu võtab vastu uue seaduse, kipub avalik arutelu lõppema hääletuse hetkel. Just sealt algab aga kõige tülikam osa: seadus tuleb viia sadade ametnike igapäevatöösse, kellest enamik ei ole eelnõu seletuskirja lugenud ega hakka seda ka lugema. Õigusteadlased nimetavad seda rakenduslõheks. Norm on kehtiv, kuid selle sisu jõuab menetlejani kolmanda käe kaudu — juhendi, koolitusslaidi või kolleegi seletuse vahendusel. Iga vahendaja lihtsustab. Kolme sammu järel on tingimuslikust sättest saanud käibetõde, mis kõlab enesekindlamalt kui algtekst ja katab tegelikkusest vähem. Tagajärg ei ole hooletus, vaid ebaühtlus. Uuringud kohalike omavalitsuste menetluspraktikast näitavad korduvalt, et sama taotlus saab naabervaldades erineva vastuse, kusjuures kumbki ametnik ei riku seadust — nad tõlgendavad lünka, mille seadusandja jättis täitmata, ja täidavad selle oma senise tavaga. Siit tehakse tavaliselt vale järeldus. Nõutakse üksikasjalikumat regulatsiooni: kui sätted oleksid täpsemad, kaoks ruum tõlgenduseks. Praktika räägib vastupidist. Mida detailsem on norm, seda kiiremini ta vananeb ja seda sagedamini satub menetleja olukorda, mida ükski punkt ei kata. Siis ta improviseerib — ainult et nüüd ilma igasuguse juhtnöörita, sest üldpõhimõte, mis oleks teda suunanud, on detailide alla mattunud. Mõistlikum tee on tüütum. See tähendab vähem sätteid ja rohkem tagasisidet: kohustust koguda menetlusotsuseid, avaldada need anonüümitult ja lasta ministeeriumil kord aastas öelda, milline tõlgendus oli õige. Nii ei kaoks tõlgendusruum kuhugi, kuid see muutuks nähtavaks. Nähtavat lõhet saab parandada; nähtamatut mitte.
  1. #1 · mcq

    Mida autor rakenduslõhe all mõistab?

  2. #2 · mcq

    Miks ei pea autor naabervaldade erinevat praktikat rikkumiseks?

  3. #3 · mcq

    Millise seisukoha autor ümber lükkab?

  4. #4 · mcq

    Milles seisneb autori sõnul detailse regulatsiooni oht?

  5. #5 · mcq

    Mida autor lõpuks välja pakub?

  6. #6 · mcq

    Mida tähendab tekstis väljend „käibetõde“?

KOLIMISE KUNST Olen elanud kaheteistkümnes korteris ja pakkinud raamatud kokku kaksteist korda. Iga kord luban endale, et seekord teen valiku: raamatud, mida ma ei ole avanud, jäävad maha. Iga kord pakin nad kaasa. See ei ole mäletamise küsimus. Ma tean täpselt, milliseid ma pole lugenud. Küsimus on selles, et need raamatud ei tähista lugemist, vaid kavatsust, ja kavatsuse mahajätmine tundub tõsisema loobumisena kui raamatu mahajätmine. Mulle on öeldud, et see on edevus, ja võib-olla ongi. Aga edevuseks nimetame me tavaliselt soovi näida teistele parem, ja neid riiuleid ei näe keegi peale minu. Kui siin on eneseimetlust, siis on see eneseimetlus ilma publikuta, mis on harv ja üsna kasutu asi. Aastatega olen hakanud arvama, et lugemata raamat teeb midagi kasulikku just lugemata kujul. Ta hoiab lahti ukse valdkonda, kuhu ma ei ole sisenenud. Kui ma selle ukse sulgeksin — annetaksin, müüksin, prügi —, ei muutuks mu teadmised, küll aga muutuks see, mida ma pean enda kohta võimalikuks. Neljakümneaastane, kes on loobunud kavatsusest hakata kunagi aru saama arhitektuurist, on natuke väiksem kui see, kes veel ei ole. Mis muidugi tähendab, et järgmise kolimise ajal seisan ma jälle kastide keskel ja seletan kellelegi, miks need kolm kasti peavad kaasa tulema. Kandjal on tavaliselt oma arvamus. Ta ei jaga seda, sest teda makstakse tundide, mitte seisukohtade eest.
  1. #1 · mcq

    Miks autor lugemata raamatuid kaasa pakib?

  2. #2 · mcq

    Kuidas autor edevuse etteheitele vastab?

  3. #3 · mcq

    Mida teeb lugemata raamat autori sõnul kasulikku?

  4. #4 · mcq

    Mida autor neljakümneaastase näitega ütleb?

  5. #5 · mcq

    Milline on teksti viimase lõigu toon?

  6. #6 · mcq

    Mida vihjab lause kandja arvamuse kohta?

ROMAAN, MIS EI USALDA OMA LUGEJAT Mari Tambeti teine romaan „Vaikimise aastad“ jutustab kolme põlvkonna loo ühest Lõuna-Eesti talust. Ülesehitus on ambitsioonikas: peatükid vahelduvad kolme naise vaatepunkti vahel ja ajajoon liigub edasi-tagasi pooleteise sajandi ulatuses. Kõige tugevam on raamat seal, kus ta kõige vähem seletab. Keskmine osa, vanaema lapsepõlv, on kirjutatud lühikeste stseenidena ilma kommentaarita, ja just seal hakkab lugeja ise tööd tegema. Need sada lehekülge on parim, mida eesti proosas sel aastal ilmunud on. Probleem algab siis, kui autor otsustab, et lugeja ei pruugi aru saada. Iga kaalukama stseeni järel tuleb lõik, mis ütleb lahti, mida äsja loetu tähendas. Vaikus, mille raamat pealkirjas lubab, saab iga kolmekümne lehekülje tagant sõnadeks pakitud. Tõlkelaene on vähe ja needki on teadlikud, vanaema kõnes ja ainult seal. Toimetamine oleks siin palju ära teinud. Kahtlustan, et enamik seletavaid lõike on hilisemad lisandused, sest nende keel erineb ülejäänust — neis on rohkem üldsõnu ja vähem konkreetseid detaile. See ei ole nõrk raamat. See on hea raamat, mis kannatab enesekindluse puudumise all. Järgmise puhul tasuks autoril meeles pidada, et lugeja, kes on sada lehekülge vastu pidanud, saab ülejäänuga ise hakkama.
  1. #1 · mcq

    Mitme vaatepunkti vahel romaani peatükid vahelduvad?

  2. #2 · mcq

    Mida peab arvustaja raamatu tugevaimaks osaks?

  3. #3 · mcq

    Mis on arvustaja peamine etteheide?

  4. #4 · mcq

    Millele tugineb arvustaja kahtlus, et seletavad lõigud on hiljem lisatud?

  5. #5 · mcq

    Millest räägib arvustaja pealkirja ja teksti vastuolu mainides?

  6. #6 · mcq

    Milline on arvustuse üldhinnang?

KORDUSKATSE, MIDA KEEGI EI TEE Teaduse enesekirjelduse kohaselt on kontrollitavus tema tugevaim külg: iga väide seisab seni, kuni keegi selle üle kontrollib. Tegelik teadustöö on korraldatud nii, et seda kontrolli praktiliselt ei tehta. Põhjus ei ole salatsemine. Korduskatse ei anna uut tulemust, vaid kinnitab või kummutab vana. Ajakiri, mis elab loetavusest, avaldab selle vastumeelselt; rahastaja, kes hindab taotlust uudsuse järgi, ei toeta seda; noor teadlane, kelle karjäär sõltub publikatsioonide arvust, ei saa endale lubada aastat, mis lõpeb tõdemusega, et kolleegil oli õigus. Iga osaline käitub mõistlikult ja tulemus on ühine kahju. Viimase kümnendi korduskatsete projektid on andnud rahutuks tegeva pildi. Sõltuvalt valdkonnast õnnestub algset tulemust korrata vaid osal juhtudest, ja mida väiksem oli algne valim, seda halvem on tulemus. Oluline on siin, mida see ei tähenda. Ebaõnnestunud kordus ei tõesta, et algne uuring oli pettus. Enamasti osutab see juhuslikkusele, mille alahindamine on statistiliselt loomulik: kui katset teha piisavalt mitu korda, ilmub muljetavaldav seos varem või hiljem iseenesest. Parandused, mis tegelikult mõjuvad, on üllatavalt tehnilised. Analüüsiplaani eelregistreerimine võtab ära võimaluse valida meetod pärast andmete nägemist. Andmete avaldamine teeb vea leitavaks ka siis, kui keegi katset ei korda. Ajakirjad, kes otsustavad avaldamise sissejuhatuse ja metoodika, mitte tulemuse põhjal, kaotavad huvi tulemuse ilu vastu. See ei ole teaduse kriis, nagu pealkirjad kuulutavad, vaid tema tavapärane töö: valdkond avastas oma vea samade vahenditega, mida ta kasutab kõige muu uurimiseks. Murettekitav oleks vastupidine olukord, kus keegi ei oleks küsinud.
  1. #1 · mcq

    Miks jäävad korduskatsed autori sõnul tegemata?

  2. #2 · mcq

    Mida ebaõnnestunud kordus autori sõnul EI tõenda?

  3. #3 · mcq

    Mille poolest on eelregistreerimine kasulik?

  4. #4 · mcq

    Kuidas suhtub autor pealkirjadesse, mis räägivad teaduse kriisist?

  5. #5 · mcq

    Mida autor mõtleb lausega „iga osaline käitub mõistlikult ja tulemus on ühine kahju“?

  6. #6 · mcq

    Milline seos tuleb tekstis välja valimi suuruse ja korratavuse vahel?

Відповіли: 0 у цьому розділі

Що містить база C1 — 600 позицій

  • Граматика440
  • Читання50
  • Слухання50
  • Письмо24
  • Говоріння36

Щоб скласти іспит, потрібно щонайменше 60% від загальної суми балів, і жодна частина не може мати 0 балів.

Ви переглянули 100 зразкових запитань. Решта 500 відкриваються з абонементом.

Огляд рівня C1 · Дати · Поради