Спробуйте екзаменаційні питання C1 безкоштовно — по 20 у кожній частині, з відповідями
Акаунт не потрібен. Відповідайте просто тут, одразу бачите правильну відповідь і отримуєте результат щодо справжнього порога 60%.
Безкоштовний зразок
20 тренувальних питань з кожної частини, з відповідями, безкоштовно. Жодного з них немає у безкоштовній діагностиці. Усю базу відкриває доступ Essentials або Mastery для цього рівня.
SEADUS, MIS EI JÕUA KOHALE
Kui Riigikogu võtab vastu uue seaduse, kipub avalik arutelu lõppema hääletuse hetkel. Just sealt algab aga kõige tülikam osa: seadus tuleb viia sadade ametnike igapäevatöösse, kellest enamik ei ole eelnõu seletuskirja lugenud ega hakka seda ka lugema.
Õigusteadlased nimetavad seda rakenduslõheks. Norm on kehtiv, kuid selle sisu jõuab menetlejani kolmanda käe kaudu — juhendi, koolitusslaidi või kolleegi seletuse vahendusel. Iga vahendaja lihtsustab. Kolme sammu järel on tingimuslikust sättest saanud käibetõde, mis kõlab enesekindlamalt kui algtekst ja katab tegelikkusest vähem.
Tagajärg ei ole hooletus, vaid ebaühtlus. Uuringud kohalike omavalitsuste menetluspraktikast näitavad korduvalt, et sama taotlus saab naabervaldades erineva vastuse, kusjuures kumbki ametnik ei riku seadust — nad tõlgendavad lünka, mille seadusandja jättis täitmata, ja täidavad selle oma senise tavaga.
Siit tehakse tavaliselt vale järeldus. Nõutakse üksikasjalikumat regulatsiooni: kui sätted oleksid täpsemad, kaoks ruum tõlgenduseks. Praktika räägib vastupidist. Mida detailsem on norm, seda kiiremini ta vananeb ja seda sagedamini satub menetleja olukorda, mida ükski punkt ei kata. Siis ta improviseerib — ainult et nüüd ilma igasuguse juhtnöörita, sest üldpõhimõte, mis oleks teda suunanud, on detailide alla mattunud.
Mõistlikum tee on tüütum. See tähendab vähem sätteid ja rohkem tagasisidet: kohustust koguda menetlusotsuseid, avaldada need anonüümitult ja lasta ministeeriumil kord aastas öelda, milline tõlgendus oli õige. Nii ei kaoks tõlgendusruum kuhugi, kuid see muutuks nähtavaks. Nähtavat lõhet saab parandada; nähtamatut mitte.#1 · mcq
Mida autor rakenduslõhe all mõistab?
Другий абзац дає визначення: норма чинна, але її зміст доходить до чиновника через треті руки, і кожен посередник спрощує. Звідси «Olukorda, kus seadus jõuab menetlejani vahendatud ja lihtsustatud kujul». Про свідоме порушення в тексті не йдеться.
#2 · mcq
Miks ei pea autor naabervaldade erinevat praktikat rikkumiseks?
Третій абзац каже прямо: жоден із чиновників не порушує закон, вони тлумачать прогалину, залишену законодавцем - «Sest kumbki ametnik täidab seadusse jäänud lünka oma tavaga». Права відступати від закону текст не дає.
#3 · mcq
Millise seisukoha autor ümber lükkab?
Четвертий абзац подає цю думку як звичний хибний висновок і потім її заперечує: «Et ebaühtlus kaoks, kui sätted oleksid üksikasjalikumad». Навчання та бюджет самоврядувань автор не заперечує.
#4 · mcq
Milles seisneb autori sõnul detailse regulatsiooni oht?
Кінець того самого абзацу: чиновник імпровізує без жодного орієнтиру, бо загальний принцип похований під деталями - «Üldpõhimõte jääb detailide varju ja improviseerimine muutub juhisteta». Про ціну та переклад не йдеться.
#5 · mcq
Mida autor lõpuks välja pakub?
Останній абзац перелічує пропозицію: збирати рішення, публікувати їх анонімно й раз на рік отримувати оцінку міністерства - «Menetlusotsuste avaldamist ja iga-aastast ministeeriumi hinnangut». Простір тлумачення при цьому зберігається, він лише стає видимим.
#6 · mcq
Mida tähendab tekstis väljend „käibetõde“?
Другий абзац: після трьох кроків передавання умовна норма стає ходячою істиною, яка звучить упевненіше за первісний текст і охоплює менше - «Laialt korratav lihtsustus, mis kõlab kindlamalt kui algtekst». Офіційного статусу вона не має.
KOLIMISE KUNST
Olen elanud kaheteistkümnes korteris ja pakkinud raamatud kokku kaksteist korda. Iga kord luban endale, et seekord teen valiku: raamatud, mida ma ei ole avanud, jäävad maha. Iga kord pakin nad kaasa.
See ei ole mäletamise küsimus. Ma tean täpselt, milliseid ma pole lugenud. Küsimus on selles, et need raamatud ei tähista lugemist, vaid kavatsust, ja kavatsuse mahajätmine tundub tõsisema loobumisena kui raamatu mahajätmine.
Mulle on öeldud, et see on edevus, ja võib-olla ongi. Aga edevuseks nimetame me tavaliselt soovi näida teistele parem, ja neid riiuleid ei näe keegi peale minu. Kui siin on eneseimetlust, siis on see eneseimetlus ilma publikuta, mis on harv ja üsna kasutu asi.
Aastatega olen hakanud arvama, et lugemata raamat teeb midagi kasulikku just lugemata kujul. Ta hoiab lahti ukse valdkonda, kuhu ma ei ole sisenenud. Kui ma selle ukse sulgeksin — annetaksin, müüksin, prügi —, ei muutuks mu teadmised, küll aga muutuks see, mida ma pean enda kohta võimalikuks. Neljakümneaastane, kes on loobunud kavatsusest hakata kunagi aru saama arhitektuurist, on natuke väiksem kui see, kes veel ei ole.
Mis muidugi tähendab, et järgmise kolimise ajal seisan ma jälle kastide keskel ja seletan kellelegi, miks need kolm kasti peavad kaasa tulema. Kandjal on tavaliselt oma arvamus. Ta ei jaga seda, sest teda makstakse tundide, mitte seisukohtade eest.#1 · mcq
Miks autor lugemata raamatuid kaasa pakib?
Другий абзац каже прямо: автор точно знає, які книжки не прочитані, тож річ не в памʼяті - вони позначають намір, і «Kavatsusest loobumine tundub raskem kui raamatust loobumine».
#2 · mcq
Kuidas autor edevuse etteheitele vastab?
Третій абзац - часткове визнання: можливо, це й пиха, але пиха потребує глядача, а поличок ніхто не бачить - «Ta möönab selle osaliselt, kuid märgib, et publikut ei ole».
#3 · mcq
Mida teeb lugemata raamat autori sõnul kasulikku?
Четвертий абзац: непрочитана книжка робить щось корисне саме в непрочитаному вигляді - «Ta hoiab lahti ukse valdkonda, kuhu autor pole sisenenud». Про оздоблення дому та збереження вартості не йдеться.
#4 · mcq
Mida autor neljakümneaastase näitega ütleb?
Кінець того самого абзацу: зачинити двері означає змінити не знання, а уявлення про те, що для себе можливе - «Kavatsusest loobumine kahandab seda, mida inimene peab enda kohta võimalikuks». Про неминучість віку автор не говорить.
#5 · mcq
Milline on teksti viimase lõigu toon?
Останній абзац малює автора серед коробок, що пояснює вантажникові потрібність трьох із них - картина зроблена за власний рахунок і без гіркоти, звідси «Enesele naeratav».
#6 · mcq
Mida vihjab lause kandja arvamuse kohta?
Завершальна фраза каже, що вантажник зазвичай має свою думку, але вголос вона не звучить, бо оплата йде за години - «Kandja peab autori põhjendusi arusaamatuks, kuid vaikib».
ROMAAN, MIS EI USALDA OMA LUGEJAT
Mari Tambeti teine romaan „Vaikimise aastad“ jutustab kolme põlvkonna loo ühest Lõuna-Eesti talust. Ülesehitus on ambitsioonikas: peatükid vahelduvad kolme naise vaatepunkti vahel ja ajajoon liigub edasi-tagasi pooleteise sajandi ulatuses.
Kõige tugevam on raamat seal, kus ta kõige vähem seletab. Keskmine osa, vanaema lapsepõlv, on kirjutatud lühikeste stseenidena ilma kommentaarita, ja just seal hakkab lugeja ise tööd tegema. Need sada lehekülge on parim, mida eesti proosas sel aastal ilmunud on.
Probleem algab siis, kui autor otsustab, et lugeja ei pruugi aru saada. Iga kaalukama stseeni järel tuleb lõik, mis ütleb lahti, mida äsja loetu tähendas. Vaikus, mille raamat pealkirjas lubab, saab iga kolmekümne lehekülje tagant sõnadeks pakitud.
Tõlkelaene on vähe ja needki on teadlikud, vanaema kõnes ja ainult seal.
Toimetamine oleks siin palju ära teinud. Kahtlustan, et enamik seletavaid lõike on hilisemad lisandused, sest nende keel erineb ülejäänust — neis on rohkem üldsõnu ja vähem konkreetseid detaile.
See ei ole nõrk raamat. See on hea raamat, mis kannatab enesekindluse puudumise all. Järgmise puhul tasuks autoril meeles pidada, et lugeja, kes on sada lehekülge vastu pidanud, saab ülejäänuga ise hakkama.#1 · mcq
Mitme vaatepunkti vahel romaani peatükid vahelduvad?
Абзац про будову роману каже, що розділи чергуються між поглядами трьох жінок, тому відповідь «Kolme». Це описовий шар рецензії, а не оцінка, і інших чисел у тексті немає.
#2 · mcq
Mida peab arvustaja raamatu tugevaimaks osaks?
Оцінку висловлено прямо: книга найсильніша там, де найменше пояснює, і це дитинство бабусі, написане короткими сценами без коментаря. Тому «Keskmist osa, mis on kirjutatud kommenteerimata stseenidena». Пояснювальні абзаци є головним закидом рецензії, тож сильною стороною вони бути не можуть.
#3 · mcq
Mis on arvustaja peamine etteheide?
Закид уводиться фразою про те, що автор вирішує: читач може не зрозуміти, і після кожної вагомої сцени йде абзац, що розтлумачує зміст. Звідси «Autor seletab lugejale lahti, mida too on äsja lugenud». Рух у часі та мову рецензія недоліком не вважає.
#4 · mcq
Millele tugineb arvustaja kahtlus, et seletavad lõigud on hiljem lisatud?
Підозра спирається на ознаку в самому тексті: мова пояснювальних абзаців відрізняється від решти. Відповідь «Nende keel erineb: rohkem üldsõnu, vähem konkreetseid detaile». Ні розмови з автором, ні позначки на звороті титулу, ні скупчення в кінці книги текст не згадує.
#5 · mcq
Millest räägib arvustaja pealkirja ja teksti vastuolu mainides?
Суперечність поставлено між назвою і прийомом: тиша, обіцяна заголовком, кожні тридцять сторінок упаковується в слова. Відповідь «Vaikus, mida pealkiri lubab, saab pidevalt sõnadesse pakitud». Питань перекладу чи відсутнього персонажа тут не порушують.
#6 · mcq
Milline on arvustuse üldhinnang?
Підсумкова оцінка навмисно складається з двох половин: це не слабка книга, а добра, якій бракує впевненості. Тому «Hea raamat, mis kannatab enesekindluse puudumise all». І просте засудження, і безперечна похвала виключені самим формулюванням рецензії.
KORDUSKATSE, MIDA KEEGI EI TEE
Teaduse enesekirjelduse kohaselt on kontrollitavus tema tugevaim külg: iga väide seisab seni, kuni keegi selle üle kontrollib. Tegelik teadustöö on korraldatud nii, et seda kontrolli praktiliselt ei tehta.
Põhjus ei ole salatsemine. Korduskatse ei anna uut tulemust, vaid kinnitab või kummutab vana. Ajakiri, mis elab loetavusest, avaldab selle vastumeelselt; rahastaja, kes hindab taotlust uudsuse järgi, ei toeta seda; noor teadlane, kelle karjäär sõltub publikatsioonide arvust, ei saa endale lubada aastat, mis lõpeb tõdemusega, et kolleegil oli õigus. Iga osaline käitub mõistlikult ja tulemus on ühine kahju.
Viimase kümnendi korduskatsete projektid on andnud rahutuks tegeva pildi. Sõltuvalt valdkonnast õnnestub algset tulemust korrata vaid osal juhtudest, ja mida väiksem oli algne valim, seda halvem on tulemus. Oluline on siin, mida see ei tähenda. Ebaõnnestunud kordus ei tõesta, et algne uuring oli pettus. Enamasti osutab see juhuslikkusele, mille alahindamine on statistiliselt loomulik: kui katset teha piisavalt mitu korda, ilmub muljetavaldav seos varem või hiljem iseenesest.
Parandused, mis tegelikult mõjuvad, on üllatavalt tehnilised. Analüüsiplaani eelregistreerimine võtab ära võimaluse valida meetod pärast andmete nägemist. Andmete avaldamine teeb vea leitavaks ka siis, kui keegi katset ei korda. Ajakirjad, kes otsustavad avaldamise sissejuhatuse ja metoodika, mitte tulemuse põhjal, kaotavad huvi tulemuse ilu vastu.
See ei ole teaduse kriis, nagu pealkirjad kuulutavad, vaid tema tavapärane töö: valdkond avastas oma vea samade vahenditega, mida ta kasutab kõige muu uurimiseks. Murettekitav oleks vastupidine olukord, kus keegi ei oleks küsinud.#1 · mcq
Miks jäävad korduskatsed autori sõnul tegemata?
Другий абзац прямо каже, що причина не в приховуванні, і перелічує три стимули: журнал, грантодавця та карʼєру молодого дослідника - «Ajakirjade, rahastajate ja karjääri stiimulid ei tasu neid ära».
#2 · mcq
Mida ebaõnnestunud kordus autori sõnul EI tõenda?
Третій абзац прямо каже, чого невдале повторення не доводить: «Et algne uuring oli pettus». Інші відповіді - мала вибірка, недооцінена випадковість, потреба в перевірці - у тексті є.
#3 · mcq
Mille poolest on eelregistreerimine kasulik?
Четвертий абзац: попередня реєстрація плану аналізу знімає можливість обрати метод після ознайомлення з даними - «See välistab meetodi valimise pärast andmete nägemist». Вартості, розміру вибірки та швидкості це не стосується.
#4 · mcq
Kuidas suhtub autor pealkirjadesse, mis räägivad teaduse kriisist?
Останній абзац: це не криза, як сповіщають заголовки, а галузь, що виявила свою помилку власними засобами - «Ta peab neid liialduseks, sest viga leiti teaduse enda vahenditega».
#5 · mcq
Mida autor mõtleb lausega „iga osaline käitub mõistlikult ja tulemus on ühine kahju“?
Фраза підсумовує перелік абзацу: журнал, грантодавець і молодий дослідник вирішують розумно кожен за себе, а шкода спільна - «Üksikute ratsionaalsete valikute summa kahjustab valdkonda tervikuna». Одного винуватця текст не називає.
#6 · mcq
Milline seos tuleb tekstis välja valimi suuruse ja korratavuse vahel?
Третій абзац звʼязує їх напряму: чим меншою була початкова вибірка, тим гірший результат - «Mida väiksem valim, seda halvem korratavus». Галузь теж впливає, але не є єдиним чинником.
Що містить база C1 — 600 позицій
- Граматика440
- Читання50
- Слухання50
- Письмо24
- Говоріння36
Щоб скласти іспит, потрібно щонайменше 60% від загальної суми балів, і жодна частина не може мати 0 балів.
Ви переглянули 100 зразкових запитань. Решта 500 відкриваються з абонементом.
Огляд рівня C1 · Дати · Поради