Спробуйте екзаменаційні питання B2 безкоштовно — по 20 у кожній частині, з відповідями
Акаунт не потрібен. Відповідайте просто тут, одразу бачите правильну відповідь і отримуєте результат щодо справжнього порога 60%.
Безкоштовний зразок
20 тренувальних питань з кожної частини, з відповідями, безкоштовно. Жодного з них немає у безкоштовній діагностиці. Усю базу відкриває доступ Essentials або Mastery для цього рівня.
KAUGTÖÖ EI TÜHJENDANUD LINNU, KUID MUUTIS VÄIKELINNU
Kui kaugtöö Eestis laialt levima hakkas, ennustati kiiresti, et Tallinn hakkab tühjenema ja inimesed kolivad maale. Nii lihtsalt ei läinud. Rahvastikuregistri andmed näitavad, et pealinna elanike arv on püsinud stabiilne, kuid muutus on toimunud mujal – väikelinnades, mis asuvad pealinnast poolteise tunni sõidu kaugusel.
Rakvere, Paide ja Viljandi on saanud juurde inimesi, kes käivad kontoris kaks või kolm korda nädalas. Nende jaoks ei ole oluline mitte kaugus kilomeetrites, vaid see, kui usaldusväärne on ühendus. Viljandi kinnisvaramaakleri sõnul küsivad ostjad tänapäeval esimese asjana interneti kiiruse ja alles seejärel maja seisukorra kohta.
Kohalikele omavalitsustele on see kahe teraga mõõk. Uued elanikud toovad maksutulu, kuid nad ei kasuta kohalikke teenuseid nii, nagu volikogud lootsid. Paide abilinnapea tunnistab, et osa peresid jätab lapsed endiselt pealinna kooli ja käib ka perearsti juures Tallinnas. Maksutulu laekub, aga side kogukonnaga jääb nõrgaks.
Samal ajal on tekkinud probleem, millele keegi ei osanud valmistuda. Väikelinnade üürikorterite hinnad on tõusnud nii kiiresti, et kohalikud noored pered ei jõua neid enam üürida. Nii juhtus Viljandis, kus haigla otsis aasta jooksul tulutult kahte õde – töökoht oli olemas, elamispinda mitte.
Uuringu autorid rõhutavad, et kaugtöö mõju hindamiseks on veel vara. Muutus on kestnud liiga lühikest aega ja suur osa kolijatest võib mõne aasta pärast tagasi liikuda. Selge on aga see, et planeerimine, mis lähtub ainult rahvaarvust, jääb tänases olukorras hätta.#1 · mcq
Mis ei läinud nii, nagu alguses ennustati?
У статті сказано, що столиці пророкували спорожніння, але за даними реєстру кількість мешканців лишилася стабільною: «Tallinna elanike arv ei hakanud vähenema». Сама віддалена робота поширилася широко, тож ідеться не про неї.
#2 · mcq
Millised väikelinnad on inimesi juurde saanud?
Другий абзац прямо каже, що зміна відбулася в містечках за півтори години їзди від столиці: «Need, kuhu pealinnast jõuab poolteise tunniga». Про промисловість, порти та кордон у тексті не йдеться.
#3 · mcq
Mille kohta küsivad ostjad maakleri sõnul kõigepealt?
Маклер каже, що покупці найперше запитують про швидкість інтернету і вже потім про стан будинку: «Interneti kiiruse kohta». Стан будинку в тексті є, але названий другим.
#4 · mcq
Miks on uued elanikud omavalitsustele kahe teraga mõõk?
Обосічний меч пояснено в наступному ж реченні: нові мешканці приносять податки, але не користуються місцевими послугами - «Nad maksavad makse, kuid ei kasuta kohalikke teenuseid». Протилежний варіант перевертає зміст тексту.
#5 · mcq
Mis takistas Viljandi haiglal õdesid tööle võtta?
Про лікарню у Вільянді сказано: робоче місце було, а житла не було - «Sobivat elamispinda ei leidunud». Освіту, зарплату та наявність вакансій текст перешкодою не називає.
#6 · mcq
Milline on uuringu autorite seisukoht?
Останній абзац каже, що зміна триває надто мало часу і частина переселенців може повернутися: «Mõju hindamiseks on veel vara». Тому варіант про незворотність теж не пасує.
MIS SAI TASUTA BUSSIST?
Kui pealinn tasuta ühistranspordi kasuks otsustas, lubati kaks tulemust: autosid jääb kesklinnas vähemaks ja vähem kindlustatud inimeste liikuvus kasvab. Aastaid hiljem võib öelda, et teine lubadus täitus, esimene mitte.
Liiklusloenduste järgi ei vähenenud autode arv kesklinna tänavatel märgatavalt. Uuringud näitasid, et inimesed, kes autot kasutasid, jätkasid selle kasutamist ka siis, kui buss oli tasuta. Autolt bussile ei viinud üle mitte pileti hind, vaid aeg. Seal, kus bussirada rajati ja sõiduaeg lühenes, kasvas sõitjate arv ka nendel liinidel, kus pilet endiselt maksis.
Teine mõju oli seevastu selge. Eakad, töötud ja väikese sissetulekuga pered hakkasid rohkem liikuma. Suurenes just selliste sõitude arv, mida varem lihtsalt ei tehtud: visiidid perearsti juurde, ametiasutusse või sugulaste poole linna teises otsas. Sotsiaaltöötajad kirjeldavad seda kui vaikset, kuid tuntavat muutust igapäevaelus.
Rahaline pilt on keerulisem, kui kumbki pool tunnistada tahab. Piletitulu kadus, kuid samal ajal kasvas linna tulubaas, sest tasuta sõidu saamiseks tuli end pealinna elanikuks registreerida. Kriitikud ütlevad, et sama raha eest oleks saanud tihendada väljumisi ja osta uusi busse, mis oleks autojuhte rohkem mõjutanud.
Tänane arutelu ei käi enam selle üle, kas pilet peaks olema tasuta, vaid selle üle, mida ühistranspordilt üldse oodata. Kui eesmärk on sotsiaalne, siis on meede toiminud. Kui eesmärk on liiklust vähendada, tuleb raha suunata sinna, kus sõiduaeg lüheneb.#1 · mcq
Milline lubadus artikli järgi ei täitunud?
У першому абзаці сказано, що друга обіцянка справдилася, а перша ні, і першою було зменшення числа машин: «Autode arv kesklinnas ei vähenenud». Мобільність зросла, отже та обіцянка виконана.
#2 · mcq
Mis pani inimesi autolt bussile üle minema?
Текст каже прямо: пересісти з машини на автобус змусила не ціна квитка, а час - «Sõiduaja lühenemine». Ціна квитка саме й не спрацювала.
#3 · mcq
Mida näitas sõitjate arvu kasv tasulistel liinidel?
Кількість пасажирів зросла й там, де квиток і далі коштував, звідси висновок: «Et hind ei olnud peamine takistus». Саме зростання показує, що безкоштовний проїзд не був шкідливим.
#4 · mcq
Milliseid sõite hakati juurde tegema?
Третій абзац каже, що зросла кількість саме тих поїздок, яких раніше просто не робили: «Reise, mida varem ei tehtud». Приклади - лікар, установа, родичі - це не поїздки на роботу і не нічні.
#5 · mcq
Miks kasvas linna tulubaas?
Податкова база зросла, бо для безкоштовного проїзду треба було зареєструватися мешканцем столиці: «Inimesed registreerisid end linna elanikuks». Про держпідтримку та зростання цін не йдеться.
#6 · mcq
Mille üle käib artikli järgi tänane arutelu?
Останній абзац каже, що суперечка точиться вже не про ціну квитка, а про те, чого чекати від громадського транспорту: «Mida ühistranspordilt oodata». Безкоштовний квиток - саме пройдений етап.
DIGIRIIK EI TOHI JÄTTA KEDAGI UKSE TAHA
Meile meeldib korrata, et Eestis saab riigiga asju ajada diivanilt lahkumata. See on tõsi ja see on saavutus. Aga iga kord, kui mõni amet sulgeb oma viimase leti, kaob koos sellega ka võimalus küsida elavalt inimeselt, mida see lause vormil tähendab.
Mina ei kirjuta seda nostalgiast. Ma olen viimase aasta jooksul aidanud oma ema täita nelja erinevat taotlust ja iga kord jäi ta kinni mitte tehnika, vaid keele taha. Ta oskab nutitelefoni kasutada. Ta ei oska vastata küsimusele, kas ta soovib andmete töötlemiseks anda nõusoleku kolmandatele isikutele. Ausalt öeldes ei oska ka mina.
Siin peitub põhiline arusaamatus. Digilõhet kirjeldatakse tavaliselt seadmete ja oskuste kaudu: kellel on arvuti, kes oskab parooli vahetada. Tegelik lõhe on aga arusaamises. Vorm, mis eeldab, et kasutaja tunneb ametlikku sõnavara, ei ole ligipääsetav ka siis, kui see avaneb igas telefonis.
Mulle vastatakse tavaliselt, et abi saab helistades. Olen proovinud. Nõustaja oli viisakas ja asjatundlik, kuid ta luges ette sama teksti, mis ekraanil oli. Kui tekst on arusaamatu, ei tee selle ettelugemine seda selgemaks.
Lahendus ei ole kallis ega keeruline. Kirjutagem vormid lihtsas eesti keeles, katsetagem neid inimestega, kes ei tööta ametiasutuses, ja jätkem igasse maakonda vähemalt üks koht, kus saab tulla kohale. Digiriik, mis on uhke oma efektiivsuse üle, peaks suutma kanda ka seda kulu.#1 · mcq
Mis autori sõnul koos viimase leti sulgemisega kaob?
Перший абзац каже, що разом з останнім віконцем зникає можливість запитати живу людину, що означає рядок у формі: «Võimalus küsida elavalt inimeselt selgitust». Подати заяву й далі можна, текст цього не заперечує.
#2 · mcq
Mille taha jäi autori ema tema sõnul kinni?
Автор прямо пише, що матір спинив не технічний бік, а мова, і додає, що смартфоном вона користуватися вміє: «Keele taha». Техніка в тексті саме не була перешкодою.
#3 · mcq
Kuidas autor digilõhet määratleb?
Автор пише, що цифровий розрив зазвичай описують через пристрої та навички, але справжній розрив - у розумінні: «Arusaamise kaudu». Варіант про пристрої та навички - саме те визначення, з яким автор сперечається.
#4 · mcq
Miks ei aidanud autorit telefoninõustaja?
Консультант був ввічливий і компетентний, але зачитав той самий текст, що був на екрані: «Nõustaja luges ette sama teksti». Ввічливість і знання мови проблемою не були.
#5 · mcq
Millist lahendust autor pakub?
В останньому абзаці три пропозиції: проста естонська мова, перевірка на живих людях і по одному місцю прийому в кожному повіті - «Vormid lihtsas keeles kirjutada ja kohapealsed kohad säilitada». Повернення до паперу автор не вимагає.
#6 · mcq
Milline on autori üldine hoiak digiriigi suhtes?
Автор називає цифрову державу досягненням уже в другому реченні й завершує вимогою конкретних виправлень: «Ta peab seda saavutuseks, kuid nõuab parandusi». Різка критика в колонці не означає, що автор нічого не схвалює.
„KEELT EI ÕPITA KURSUSEL, VAID KURSUSE VAHEL“
Keeleõpetaja Marika Tamm on kaheksa aastat õpetanud eesti keelt täiskasvanutele Ida-Virumaal. Rääkisime temaga sellest, miks tasemeeksam nii paljudele korduvalt ebaõnnestub.
Teie õpilased on enamasti töötavad täiskasvanud. Mis on nende suurim takistus?
Kõige sagedamini aeg, aga mitte nii, nagu arvatakse. Probleem ei ole selles, et neil poleks kaks korda nädalas kaks tundi. Probleem on selles, et ülejäänud nädalal ei puutu nad eesti keelega kokku üldse. Keelt ei õpita kursusel, vaid kursuse vahel.
Kas eksam on teie meelest liiga raske?
Ei ole. See on täpselt nii raske, nagu tase nõuab. Mida ma kriitiliselt vaatan, on ettevalmistus. Inimene tuleb kursusele, teeb kaks aastat tööd ja siis näeb eksamivormi esimest korda eksamipäeval. See on nagu autojuhtimise õppimine ilma linnas sõitmata.
Mida te soovitate?
Kõigepealt tehke näidiseksam ausalt läbi, ajaga. Mitte selleks, et hinnet saada, vaid selleks, et aru saada, kus aeg otsa saab. Teiseks: kirjutamine. Kõik kardavad rääkimist, aga punktid kaovad kirjutamises, sest sealt ei saa vastust ümber sõnastada ega käega näidata.
Kas kodune keel mõjutab tulemust?
Mõjutab, aga vähem kui motiivi selgus. Minu kõige kiiremad õppijad olid need, kes teadsid täpselt, milleks neil keelt vaja on – ametikõrgendus, kodakondsus, lapse kool. Kes tuli, sest tööandja saatis, see jäi tavaliselt pooleli.
Mida te sooviksite, et riik teisiti teeks?
Rohkem harjutusvõimalusi väljaspool klassiruumi. Keelekohvikud, vabatahtlik töö, praktika. Tunde on Eestis piisavalt. Puudu on olukordi, kus keelt peab päriselt kasutama.#1 · mcq
Milles seisneb õpetaja sõnul õpilaste ajaprobleem?
Учителька прямо каже, що проблема не в кількості занять, а в тому, що решту тижня учні взагалі не зустрічають естонської мови - «Nad ei puutu keelega kokku väljaspool kursust». Короткі курси й можливість дістатися - це те, що вона одразу відкидає.
#2 · mcq
Mida õpetaja eksami raskuse kohta arvab?
Питання передбачає, що екзамен надто важкий, але вчителька відкидає цю засаду: він саме настільки важкий, наскільки вимагає рівень - «See vastab taseme nõuetele». Критично вона дивиться саме на підготовку.
#3 · mcq
Millega võrdleb õpetaja eksamivormi esmakordset nägemist eksamipäeval?
Порівняння - вчитися керувати, ні разу не проїхавши містом - «Autojuhtimise õppimisega ilma linnas sõitmata». Решта три - порівняння такого самого вигляду, але в тексті їх немає.
#4 · mcq
Miks soovitab õpetaja teha näidiseksami ajaga?
Пробний екзамен роблять із часом, щоб зрозуміти, де час закінчується, і вчителька прямо каже, що не для оцінки - «Et mõista, kus aeg otsa saab». Оцінка - саме те, що вона виключає.
#5 · mcq
Miks kaovad punktid õpetaja sõnul just kirjutamises?
Бали втрачаються в письмі, бо там не можна переформулювати відповідь чи показати рукою - «Seal ei saa vastust ümber sõnastada ega käega näidata». Ані про кількість завдань, ані про оцінювача, ані про час цей уривок не говорить.
#6 · mcq
Kes jäi õpetaja kogemuse põhjal tavaliselt pooleli?
Полишали ті, хто приходив тому, що їх направив роботодавець - «Need, kes tulid tööandja saatmisel». Громадянство, навпаки, приклад ясного мотиву, який прискорював навчання.
Що містить база B2 — 600 позицій
- Граматика440
- Читання50
- Слухання50
- Письмо24
- Говоріння36
Щоб скласти іспит, потрібно щонайменше 60% від загальної суми балів, і жодна частина не може мати 0 балів.
Ви переглянули 100 зразкових запитань. Решта 500 відкриваються з абонементом.
Огляд рівня B2 · Дати · Поради