B2 harjutamine
Harjutus: Kuulamine
12 küsimust tasemel B2, eksami vormis, hinnatud kohe vastamise järel. Siin ei ole ajapiirangut — see on osa, kus sa punkte kaotasid, nii et võta rahulikult.
Kontot pole vaja. Midagi ei salvestata, kui sa ei ole sisse logitud.
2. ülesanne
Stuudios tehtud tehisaru sisselugemine (eestikeelsed neuraalhääled). Transkriptsioon on mängija all — päris eksamil seda ei anta.
Transkriptsioon
Head kuulajad, järgnevalt majandusuudised. Statistikaamet avaldas täna andmed, mille järgi kasvas ehitusmaht esimeses kvartalis neli protsenti. Kasv tuli peaaegu täielikult taristuehitusest – teedest, sadamatest ja veetrassidest –, samal ajal kui elamuehitus jäi paigale. Ehitusettevõtjate liidu juht selgitas, et eramajade tellimused on vähenenud kolmandat kvartalit järjest, sest laenutingimused on endiselt ranged ja pered lükkavad otsuseid edasi. Tööjõupuudus püsib sektori suurim mure. Küsitlusele vastanud ettevõtetest kuuskümmend protsenti ütles, et nad ei leia piisavalt oskustöölisi, eelkõige keevitajaid ja elektrikuid. Liidu juhi sõnul ei lahenda probleemi ainult palgatõus, sest noori ei jõua erialale piisavalt juurde. Ehitushinnad tõusid aastaga kolm koma kaks protsenti. See on viimase nelja aasta aeglaseim tõus. Materjalide hind on tegelikult langenud, kuid tööjõukulu kasv on languse üles kaalunud. Prognoosi kohaselt jääb sektori kasv sel aastal ühe ja kahe protsendi vahele. Liidu juht rõhutas, et suuremad taristuprojektid on riigi rahastatud ja nende ajakava ei sõltu turuolukorrast, mistõttu tellimuste maht püsib, kuid ettevõtete kasum jääb surve alla.
Mis valdkond vedas ehitusmahu kasvu?
Mitmendat kvartalit on eramajade tellimused vähenenud?
Mis on liidu juhi sõnul tellimuste vähenemise põhjus?
Milliseid töötajaid on kõige raskem leida?
Miks tõusid ehitushinnad hoolimata materjalide odavnemisest?
Miks püsib tellimuste maht liidu juhi sõnul?
1. ülesanne
Stuudios tehtud tehisaru sisselugemine (eestikeelsed neuraalhääled). Transkriptsioon on mängija all — päris eksamil seda ei anta.
Transkriptsioon
Saatejuht: Meie stuudios on toiduteadlane Kadri Lepp. Te olete uurinud, kui palju toitu Eesti kodudes ära visatakse. Kui suur see number on? Kadri Lepp: Keskmine leibkond viskab aastas ära umbes sada kakskümmend kilo söögikõlblikku toitu. Rõhutan sõna söögikõlblik – siia ei ole arvestatud koori ega konte. Saatejuht: Mis on peamine põhjus? Kadri Lepp: Inimesed ütlevad tavaliselt, et toit rikneb. Aga kui me palusime peredel nädal aega päevikut pidada, selgus midagi muud. Kõige rohkem visati ära toitu, mida osteti pakkumise pealt. Kolm ühe hinnaga tundub soodne, kuid kolmandat pakki ei jõua keegi ära süüa. Saatejuht: Kas kuupäevade märgistus segab? Kadri Lepp: Segab, ja rohkem kui arvatakse. Paljud ei erista „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ tähendust. Esimene on kvaliteedi, teine ohutuse märge. Meie uuringus ei osanud iga kolmas vastaja vahet selgitada. Kohupiim, mille „parim enne“ oli eile, läheb prügikasti, kuigi see on täiesti korras. Saatejuht: Mida te soovitate? Kadri Lepp: Üks lihtne asi, mis päriselt töötab: planeerige ostunimekiri pärast külmkapi avamist, mitte enne. Ja ärge ostke nädalavahetuseks toitu kolmeks päevaks, kui te reedel juba teate, et laupäeval olete külas. Saatejuht: Kas kauplused peaksid midagi muutma? Kadri Lepp: Minu meelest peaks suurpakendite kõrval alati olema väike pakend, ka siis, kui selle kilohind on suurem. Praegu sunnitakse üksi elavat inimest ostma pere koguses.
Kui palju söögikõlblikku toitu viskab keskmine leibkond aastas ära?
Mida päevikuuuring peamise põhjusena näitas?
Mille vahel ei osanud iga kolmas vastaja vahet teha?
Mida tähendab „kõlblik kuni“ teadlase selgituse järgi?
Millal soovitab teadlane ostunimekirja koostada?
Mida peaksid kauplused teadlase arvates tegema?
Kui oled valmis
Harjutus näitab, kas reegel on selgeks saanud. Täielik eksam näitab, kas sa sooritaksid — B2 proovieksam on tasuta ja hindab iga osa eraldi, nagu komisjon.