Практика: Читання

SEADUS, MIS EI JÕUA KOHALE Kui Riigikogu võtab vastu uue seaduse, kipub avalik arutelu lõppema hääletuse hetkel. Just sealt algab aga kõige tülikam osa: seadus tuleb viia sadade ametnike igapäevatöösse, kellest enamik ei ole eelnõu seletuskirja lugenud ega hakka seda ka lugema. Õigusteadlased nimetavad seda rakenduslõheks. Norm on kehtiv, kuid selle sisu jõuab menetlejani kolmanda käe kaudu — juhendi, koolitusslaidi või kolleegi seletuse vahendusel. Iga vahendaja lihtsustab. Kolme sammu järel on tingimuslikust sättest saanud käibetõde, mis kõlab enesekindlamalt kui algtekst ja katab tegelikkusest vähem. Tagajärg ei ole hooletus, vaid ebaühtlus. Uuringud kohalike omavalitsuste menetluspraktikast näitavad korduvalt, et sama taotlus saab naabervaldades erineva vastuse, kusjuures kumbki ametnik ei riku seadust — nad tõlgendavad lünka, mille seadusandja jättis täitmata, ja täidavad selle oma senise tavaga. Siit tehakse tavaliselt vale järeldus. Nõutakse üksikasjalikumat regulatsiooni: kui sätted oleksid täpsemad, kaoks ruum tõlgenduseks. Praktika räägib vastupidist. Mida detailsem on norm, seda kiiremini ta vananeb ja seda sagedamini satub menetleja olukorda, mida ükski punkt ei kata. Siis ta improviseerib — ainult et nüüd ilma igasuguse juhtnöörita, sest üldpõhimõte, mis oleks teda suunanud, on detailide alla mattunud. Mõistlikum tee on tüütum. See tähendab vähem sätteid ja rohkem tagasisidet: kohustust koguda menetlusotsuseid, avaldada need anonüümitult ja lasta ministeeriumil kord aastas öelda, milline tõlgendus oli õige. Nii ei kaoks tõlgendusruum kuhugi, kuid see muutuks nähtavaks. Nähtavat lõhet saab parandada; nähtamatut mitte.

1. Mida autor rakenduslõhe all mõistab?

   • A.Olukorda, kus seadus jõuab menetlejani vahendatud ja lihtsustatud kujul
   • B.Olukorda, kus Riigikogu jätab seaduse vastu võtmata
   • C.Olukorda, kus ametnik teadlikult eirab kehtivat normi
   • D.Olukorda, kus seletuskiri on eelnõust pikem
   ⚑ Повідомити про помилку

2. Miks ei pea autor naabervaldade erinevat praktikat rikkumiseks?

   • A.Sest kohalikul omavalitsusel on õigus seadusest kõrvale kalduda
   • B.Sest kumbki ametnik täidab seadusse jäänud lünka oma tavaga
   • C.Sest ministeerium on mõlema tõlgenduse eelnevalt heaks kiitnud
   • D.Sest taotlused ei olnud tegelikult ühesugused
   ⚑ Повідомити про помилку

3. Millise seisukoha autor ümber lükkab?

   • A.Et seadusi võetakse vastu liiga kiiresti ja ilma mõjude analüüsita
   • B.Et ametnikud vajavad rohkem koolitust ja selgemaid sisejuhendeid
   • C.Et ebaühtlus kaoks, kui sätted oleksid üksikasjalikumad
   • D.Et kohalikel omavalitsustel on liiga palju ülesandeid ja liiga vähe raha
   ⚑ Повідомити про помилку

4. Milles seisneb autori sõnul detailse regulatsiooni oht?

   • A.Selle koostamine läheb maksumaksjale kalliks ja venib aastateks
   • B.Seda on raske tõlkida teistesse keeltesse ja veel raskem ühtlaselt rakendada
   • C.See tekitab omavalitsuste vahel konkurentsi reeglite tõlgendamises
   • D.Üldpõhimõte jääb detailide varju ja improviseerimine muutub juhisteta
   ⚑ Повідомити про помилку

5. Mida autor lõpuks välja pakub?

   • A.Menetlusotsuste avaldamist ja iga-aastast ministeeriumi hinnangut
   • B.Tõlgendusruumi täielikku kaotamist
   • C.Seaduse vastuvõtmise edasilükkamist kuni juhendi valmimiseni
   • D.Menetluse üleandmist kohtutele
   ⚑ Повідомити про помилку

6. Mida tähendab tekstis väljend „käibetõde“?

   • A.Kohtulahendis kinnistunud seisukoht, mida hiljem enam ei vaidlustata
   • B.Laialt korratav lihtsustus, mis kõlab kindlamalt kui algtekst
   • C.Ametlikult kinnitatud tõlgendus
   • D.Rahvusvaheliselt tunnustatud õiguspõhimõte
   ⚑ Повідомити про помилку

KOLIMISE KUNST Olen elanud kaheteistkümnes korteris ja pakkinud raamatud kokku kaksteist korda. Iga kord luban endale, et seekord teen valiku: raamatud, mida ma ei ole avanud, jäävad maha. Iga kord pakin nad kaasa. See ei ole mäletamise küsimus. Ma tean täpselt, milliseid ma pole lugenud. Küsimus on selles, et need raamatud ei tähista lugemist, vaid kavatsust, ja kavatsuse mahajätmine tundub tõsisema loobumisena kui raamatu mahajätmine. Mulle on öeldud, et see on edevus, ja võib-olla ongi. Aga edevuseks nimetame me tavaliselt soovi näida teistele parem, ja neid riiuleid ei näe keegi peale minu. Kui siin on eneseimetlust, siis on see eneseimetlus ilma publikuta, mis on harv ja üsna kasutu asi. Aastatega olen hakanud arvama, et lugemata raamat teeb midagi kasulikku just lugemata kujul. Ta hoiab lahti ukse valdkonda, kuhu ma ei ole sisenenud. Kui ma selle ukse sulgeksin — annetaksin, müüksin, prügi —, ei muutuks mu teadmised, küll aga muutuks see, mida ma pean enda kohta võimalikuks. Neljakümneaastane, kes on loobunud kavatsusest hakata kunagi aru saama arhitektuurist, on natuke väiksem kui see, kes veel ei ole. Mis muidugi tähendab, et järgmise kolimise ajal seisan ma jälle kastide keskel ja seletan kellelegi, miks need kolm kasti peavad kaasa tulema. Kandjal on tavaliselt oma arvamus. Ta ei jaga seda, sest teda makstakse tundide, mitte seisukohtade eest.

1. Miks autor lugemata raamatuid kaasa pakib?

   • A.Ta loodab need lähiajal läbi lugeda
   • B.Ta ei mäleta, millised on lugemata
   • C.Kavatsusest loobumine tundub raskem kui raamatust loobumine
   • D.Raamatud on liiga väärtuslikud ära anda
   ⚑ Повідомити про помилку

2. Kuidas autor edevuse etteheitele vastab?

   • A.Ta lükkab selle täielikult tagasi ja nimetab seda pahatahtlikuks
   • B.Ta väidab, et etteheide on pahatahtlik
   • C.Ta nõustub sellega täielikult
   • D.Ta möönab selle osaliselt, kuid märgib, et publikut ei ole
   ⚑ Повідомити про помилку

3. Mida teeb lugemata raamat autori sõnul kasulikku?

   • A.Ta hoiab lahti ukse valdkonda, kuhu autor pole sisenenud
   • B.Ta kaunistab kodu ja loob ruumi, kus lugemine tundub loomulik
   • C.Ta säilitab oma väärtuse paremini kui juba läbi loetud köide
   • D.Ta tuletab meelde varasemaid huve ja neid otsuseid, mis jäid tegemata
   ⚑ Повідомити про помилку

4. Mida autor neljakümneaastase näitega ütleb?

   • A.Huvid kitsenevad vanusega paratamatult ja uue valdkonna alustamine muutub mõttetuks
   • B.Kavatsusest loobumine kahandab seda, mida inimene peab enda kohta võimalikuks
   • C.Neljakümneaastaselt on liiga hilja uut valdkonda alustada
   • D.Arhitektuur on eriti raske valdkond
   ⚑ Повідомити про помилку

5. Milline on teksti viimase lõigu toon?

   • A.Kibestunud
   • B.Pidulik
   • C.Enesele naeratav
   • D.Vihane
   ⚑ Повідомити про помилку

6. Mida vihjab lause kandja arvamuse kohta?

   • A.Kandja nõustub autoriga ja peab raamatute vedamist igati mõistlikuks
   • B.Kandja keeldub kaste kandmast
   • C.Kandja küsib lisatasu
   • D.Kandja peab autori põhjendusi arusaamatuks, kuid vaikib
   ⚑ Повідомити про помилку